ilusal juulipäeval uurimislaeval Salme

Ühel ilusal suvisel päeval, mis hommikul küll tundus pilvine, kogunesime me kahekesi Tallinna Lennusadamas, et minna mereretkele “Salme” uurimislaeval. Sadamas oli meid ootamas Linda Metsaorg, kes on tuntud linnutundja. Kui kell sai natuke peale üheksat oli väike grupp õpilasi eri koolidest kokku kogunenud ja aeg oli astuda laevale, kus ootasid meid ees juba merebioloogid Inga ja Urmas Lips ning TTÜ merebioloogia osakonna praktikandid. Sel hetkel ei osanud me midagi veel arvata, mis sellest päevast võib saada.

Esimese asjana tutvustasid “Salme” tüürimees ja kapten meile ohutust laevapardal ning merel, et keegi endale viga ei teeks ega ka laeva ära ei lõhuks. Juba sellel hetkel olime jõudnud uusi teadmisi laevaparda kohta omandada. Samuti tutvustasid asjatundjad meile vahendeid, millega uuritakse vee koostist ja vahendeid millega võetakse proove mere põhjast.

 

See laev ei näinud välja tavaliste moodi, vaid oli veidi väiksem, just sobiv paaripäevasteks mereuurimisretkedeks. Laeval olid pisikesed kajutid, köök, söögituba ning samuti asus seal saun, seega on see väikesele laevameeskonnale elamiskõlblik. Laev oli kujundatud täpselt mereuuringute tarbeks, mis tähendab, et seal asus pisike laboriruum, kus oli sees väärtuslikud merebioloogide aparaadid. Üks aparaatidest (FlowCam) pildistas näiteks veeproovist leiduvaid pisivetikaid ja esitas neid arvutiekraanile selgete piltidena, et merebioloog suudaks neid liigitada.

Selleks, et koolilastele see reis huvitavaks muuta, peeti meile ära väikene loeng Läänemere ja selle veestiku kohta, samuti selgitades, kui suurt tähtsust omab “Salme” mereuurimine väga mitmete firmade ja nende töötajate jaoks.

Sellel ajal, kui meile seda kõike tutvustati, olid kapten ja tüürimees juba näinud palju vaeva ning sõitnud Lennusadamast välja meie merereisi kõige kaugemasse punkti, kus mere sügavus oli lausa 100 meetrit. Õues tugeva tuulega ja väikese vihmaga  võtsid bioloogid esimesed proovid spetsiaalse aparaadiga, kus sai võtta 8 erinevat proovi erinevatelt vee sügavustelt. Alguses tuli aparaat seadistada nii, et vesi pääseks läbi proovivõtmisanumate ning siis tuli see vette lükata. Tüürimees liigutas kangi, mis liigutab seda üles või allapoole ja samal ajal inimene arvuti tagant juhendas tüürimeest, et kang oleks õigel sügavusel peatatud.

Üks proov võeti põhja lähedalt, aga mitte päris põhjast, et mitte muda sisse lasta, teine võeti poole sügavuse pealt ja kolmas paar meetrit enne veepinda. Arvutiekraan tuvastas hapniku sisaldust vees, rõhku teatud sügavusel, fütoplanktonite protsentuualset sisaldust ning vee tempetaruuri. Samal ajal said osad õpilased mõõta Secchi kettaga vee läbipaistvust. See mõõtmine toimus küll silma järgi ehk mitte väga täpne, aga kui mitu inimest seda koos määravad, siis tulemus võib olla päris korrektne.

Vahepeal oli söögituppa ilmunud väike eelroog, milleks olid küpsised, et taastada süsivesikute kadu organismis.

Kui kohapeal enam midagi teha ei olnud, läks sõit lahti Naissaare poole. Teel sinna räägiti meile vetikamaailmast ning selle omapäradest. Mõndadele tundus see lausa nõnda igav, et uni tuli silma, aga tegelikult sisaldas see teema meie jaoks nii palju uusi ja põnevaid fakte, et oleks lausa patt see maha magada. Järgmises jaamas näidati meile jälle ette, kuidas võtta proove. Kuid me saime nüüd ise mõõta vee hapnikusisaldust. Me olime küll seda teinud varem Vernieri aparaadiga, aga sellist me nägime nüüd esimest korda. Õnneks see ei olnud küll midagi keerulist. Kõigepealt tuli panna magnetsegaja tööle (mida me õnneks olime kasutanud juba oma eelnevas laboris) ja siis lülitada aparaat sisse ning hoida seda seal senikaua kuni numbrid tablool enam ei muutunud. See number tuli lõpuks öelda protokollijale, kes kirjutas selle tähtsale paberile üles.

Kui kolmanda jaama poole sõitsime, siis pakuti meile lõunat. Me poleks elusees arvanud, et nii väikese laeva peal pakutakse meile sellist luksuslikku toitu. Me ei oodanud, et me saame kanašnitslit, kartulit, kastet ja salatit. Aga kõht oli tegelikult selle aja peale juba süüdimatult tühjaks läinud. Toidu kõrvale pakuti meile mahla ning magustoit oli ka vägagi rikkalik. Seal hulgas olid ananassid, maasikad ja muud puuviljad ning lisaks veel soovijatele õunakooki.

Kolmandas jaamas juhutus midagi erakordset. Otsustasime, et kuna aparaat on väljas, siis avame ise kaaned, et see vettelaskmisvalmis seada ning aega sellega ka säästa. Saime kohe positiivset tagasisidet, et natuke veel harjutamist ja siis võime ka siia laevale praktikale tulla, sest keegi teine varem sedasi asja enda kätte ei olnud võtnud. Aga ausalt öeldes meid huvitas ka see teema, millest nad rääkisid. Lisaks sai Anna olla see, kes ütleb, millal tuleb masinat allapoole lasta, millal seisma jätta ning millal üles välja võtta. See tähendas, et tema oli protokollija ning kõik paberile kirjutatu oli tema vastutusel. See oli hirmus, kuid põnev kogemus. Samuti pidi tüürimehele täpselt ütlema, et millal peatada aparaat, et mitte seda põhja vastu lasta. Protokollile pidi märkima kõik koordinaadid, kuupäeva, kellaaja ja siis informatsiooni kogutud andmete kohta.

Seejärel, kui protokoll oli valmis ja selle jaamaga kõik korras, lasti vette laeva järel veetav  automaatne läbi veesamba unduleeriv mõõtekompleks ehk nagu laeva peal teadlased seda lühemalt kutsusid “kuldkala”. Kui sõitsime edasi järgmisse punkti, saime uuesti imetleda Tallinna siluetti, mis merelt vaadates tundub küll imeline, vähemalt meile, kes me seda igapäevaselt ei näe merelt. Neljandes jaamas kordus kõik samamoodi ning seekord oli protokollijaks Anita. See tunne, mis sees tekkis, oli võimas ja erakordne. Ega igapäev ei juhtu, et saab kontrollida masinat.

Pärast neljandat jaama leidsime lõpuks aega vaadata kella, mis oli märkamatult juba saanud neli. Oli küll kurb, kuid pidime võtma suuna uuesti Lennusadama poole, sest plaani järgi pidime kell 5 seal tagasi olema. Tegelikult asus neljas jaam juba Tallinnale väga lähedal, nii et oli selgesti näha Laulukaart ning seal peetava Õllesummeri atraktsioone. Seega jõudsime me juba pool viis tagasi Lennusadamasse ning sellega saigi see hariv, kuid erakordselt lõbus päev läbi. Tuleb tunnistada, et ei oleks oodanud sellest nii palju, kuid kõik läks vägagi hästi.

Kindlasti kui kellelegi pakutakse samasuguseid ainulaadseid võimalusi, tuleb nendest kinni haarata!

Anna Parts ja Anita Kuprijanovitš

Tüütult õnnetoovad naabrid (Aegna PIRN)

Midagi Aulist... (Aegna PIRN)

Kuidas Egert (peaaegu) kiigelt alla kukkus (Aegna PIRN)

Kohalik poiss annab aru (Aegna PIRN)

Tõnu ja Nahkhiired (Aegna PIRN)

Intervjuu loodusega (Aegna PIRN)

Aegnal jälle looduslaager!

Järgnevas paaris postituses on võimalik lugeda Aegna laagri seinalehte "Pirn."
Vaata laagri kohta lisa Tõnise lilleblogist: http://tammelill.blogspot.com/2012/08/aegna-looduslaager-18-21-august-2012.html 

Meie noored UNESCO ühendkoolide võrgustiku teadustööde konverentsil

11.-12. juunil 2012 toimus imeilusas Alatskivi lossis  õpilastööde konverents, kus osales ka kaks meie kooli noort: Helene Randla 8a teemaga "Plastpakendite mõju toidule" ja Karl-Mattias Tepp G1-st teemaga "C-vitamiini sisalduse määramine erinevates jookides, puuviljades ning C-vitamiini tabletis kapillaar-elektroforeesi abil.,,
Siin on kõigi esinejate tööde lühikesed kokkuvõtted.
Väga tublid!

Vaatamata sellele, et meie kooli ei kuulu UNESCO ühendkoolide võrgustikku olid meie kooli noored sel konverentsil oodatud. Põhjuseks see, et meie kool tegeleb BSP-ga st on üks mitmetest  Baltic Sea Projecti-ga tegelevatest koolidest, ja see projekt toimub UNESCO egiidi all.

kaks Eestis esinevat linnuliiki sattusid ohustatud liikide nimekirja

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=48826

Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit - õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.

Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest
siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme
suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.

BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.

Pressiteate täisversiooni, BLI pressiteadet, punase nimestiku uuendusi ja
uuringut Läänemere partlaste seisundi kohta saab lugeda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Lisateave:

Veljo Volke
linnukaitse programmijuht
56157088
veljo.volke@eoy.ee

Viitnas toimuv laager

Õpilaste Teaduslik Ühing kutsub Sind suvelaagrisse! Viitnalaager on traditsiooniline ÕTÜ üritus, mis toimub igal aastal augusti keskpaiku Lääne-Virumaal Viitnal.

Selleaastased laagri loengud ja keskustelud koonduvad TEADMISE JA EETIKA ümber. Erinevate alade teadlased toovad õpilasteni oma uurimisvaldkonna põnevad probleemid ja üheskoos püütakse vaadata, mis on see, mis jääb teadmise ja eetika vahele ja kas üldse midagi? Teise päeva õhtul toimub laagris dispuut, mille käigus oodatakse kõiki poolt või vastu olema ühele õhkuvisatud probleemile. Sama päeva pealelõunal toimub ka retk Viitna lähiümbruses, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega ja räägitakse juurde põnevaid lugusid.

Viitnalaagri tegevused algavad 12. augustil kell 14.00 ja lõpevad 14. augusti lõunaks. Enamik programmilisest tegevusest toimub järveäärse maja kaminasaalis ja suures õuetelgis. Laagriliste kasutada on kaks sauna ning ilusa ilma korral ka lõkkeplatsid. Ujuda saab Viitna Suurjärves. Ööbimine on 2-4-kohalistes tubades. Pesemisvõimalus ja WC on enamikus tubades, mõnes üksikus ka koridoris.  Kohapeal on olemas voodiriided, käterätik, sööginõud. Süüa antakse kohapeal. Kõik laagris pakutav on osalejaile tasuta.

NB! Registreeruda laagrisse saabki nüüd, kuid laagri täpsem kava on alles kokkupanekul!

Registreeru ja jälgi informatsiooni veebis: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=343 <http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=343>

Vaata ÕTÜ tegemisi ka Facebookis: Õpilaste Teaduslik Ühing <http://www.facebook.com/pages/%C3%95pilaste-Teaduslik-%C3%9Ching/117493761595092>

Suurepärast suve ja kohtumiseni Viitnal!

 

Tervitustega

Kaili Kaseorg

Eesti Teadusagentuur

tel: 5805 0869

Teadus.ee suvekool

Kodanikualgatus teadus.ee korraldab oma kaheksanda suvekooli Käsmu Meremuuseumis 24.–26. augustil. Üldteema: keel. Keelt käsitletakse erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast – mida keel meile näitab? Kõnelevad akadeemik Tarmo Soomere mere keelest, ajaloolane David Vseviov ajaloo keelest, helilooja Urmas Sisask atmosfäärimuusika keelest, vulkanoloog Heidi Soosalu Maa keelest, keeletehnoloog Arvi Tavast eesti keele õpetamisest arvutile, geenitehnoloog Erkki Truve geenide keelest, putukateadlane Urmas Tartes putukapiltide keelest, arvutusmatemaatik Margus Niitsoo salakeelest, füüsik Laur Järv kvantkeelest, teaduse populariseerija Aare Baumer Victor Vasarely pildi- ja helikeelest, füüsik Aigar Vaigu näitab katsete keelt.

Korraldajad

Priit Ennet, teadusajakirjanik: mõttemäng-viktoriin, suurpaneeldiskussioon, Tiit Kändler, teaduskirjanik: programm, diskussioon, Eerik Kändler, graafika, muusika, Eleri Inno, teadusesuvekool@gmail.com; 51 549 66; registreerimine aadressil toimetus@teadus.ee

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, ilm.ee, Käsmu Meremuuseum

NB! Hind nagu muiste!

mine täna õhtul kuulama ja kaasa mõtlema

„Teaduse keel ja hääl”

Hoo ja aja viimane

Teadusajakirjanik Priit Ennet: teadus läbi eetri

Teaduskirjanik Tiit Kändler: teadus paberil

Skeptik Martin Vällik: teadus pseudokeeles

Teadusajakirjanik Arko Olesk: teaduse häälekus

Laul, pillid, luule: SÄDELEV KASS

Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi: hääle keele avastamine

Mõtteseade: PRIIT ENNET, teadusajakirjanik

Mõttemäng: TIIT KÄNDLER, teaduskirjanik

Neljapäeval, 31. mail 2012 kell 19.00

Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

Looduse tundmise viktoriini tulemused

Kokkuvõte  looduskaitsekuu võistlusest

18.mail 2012.a. Vabaõhumuuseumis

Võistlusel osales 5-liikmelisi võistkondi 30, neist põhikooli õpilaste võistkondi oli 24  ja gümnaasiumi õpilaste võistkondi 6. Kokku osales 150 õpilast 12-st alljärgnevast Tallinna koolist:

1      Gustav Adolfi gümnaasium
         Prantsuse Lütseum

    Õismäe gümnaasium

     Lilleküla gümnaasium

     Järveotsa gümnaasium

     Saksa gümnaasium

     Inglise Kolledž

    Vanalinna Hariduskolleegium

    Tallinna Tehnikagümnaasium

     Reaalkool

     Rocca al Mare kool

     Eesti Soome kool

Looduse tundmise võistluse võitjateks osutusid:

I Gümnaasiumide seas:

I koht – Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond 43,5 punkti;

II koht – Gustav Adolfi Gümnaasium 43 punkti;

III koht – Õismäe Gümnaasium – 35,5 punkti.

II Põhikoolide seas:

 I koht – Tallinna Saksa Gümnaasiumi võistkond „Saksa Saapad“- 38,5 punkti;

II koht – Tallinna Inglise Kolledži võistkond „LLANFair“ (G. Kuusik, K.K Saar, K.Tammiste, A-M Timuska. K.Toom)  - 38 punkti;

III koht – Tallinna Prantsuse Lütseumi 8 b kl. võistkond - 36,5 punkti.

Suur võistlejate arv ja head tulemused näitavad, et koolides on õpetajad teinud tänuväärset tööd õpilaste hea looduse tundmise saavutamise nimel.

Võistluse korraldajad Tallinna Linnuklubist (juhataja Linda Metsaorg, liikmed Kaja Peterson, Meelis Uustal, Peep  Veedla, Hans Kuusiku, Thea Perm, Kärt Jaarma  ja Maire Künnap)  koos heade abilistega Tallinna Loomaaiast (Inari Leiman, Maris Laja), Eesti Loodusmuuseumist (Loore Ehrlich ja Tiiu Liimets) ning Eesti Vabaõhumuuseumist Anneli Banner - juhtisid Vabaõhumuuseumis võistluse eel loodust tutvustavaid retki viies erinevas elupaigas ning seejärel olid ametis võistluse kohtunikena.

Loodusretkelt kaasatoodud loodusobjektid pandi õpilastele tundmiseks välja kümne kaupa viiele lauale järgmiselt: 1. Mererand (veelindude pildid ja rannakarbid); 2. Pargilinnud (piltide järgi): 3.Metsataimed (puude ja põõsaste oksad, õitsvad rohttaimed); 4. Koduõue taimed ja linnupesakast; 5. Raba taimed (puhma-ja sambla rindest).

Igast nimetatud rühmast võis saada võistkond loodusobjektide tundmise eest maksimaalselt 10 punkti, kokku 50 punkti. Maksimaalse tulemuse elupaiga tundmises said siiski vähesed võistkonnad, nagu näiteks mereranna objektide tundmisel olid tublid Prantsuse Lütseumi võistkonnad, pargilinde tundsid teistest paremini Gustav Adolfi gümnaasiumi  6a kl. ja 8.kl.õpilased, samuti Prantsuse Lütseumi , Inglise Kolledzi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi võistlejad. Metsataimede väga hea tundmise eest tuleb kiita Gustav Adolfi gümnaasiumi võistkondi (9c kl. ja võistkond –Pardid). Kõige vähem tunti rabataimi. Ainuke võistkond, kes kõik ära tundis oli Saksa gümnaasiumi võistkond „Saksa saapad“. Kõik võistkonnad leidsid hulgaliselt vigu koduõue pandud pesakastil. Oluliste vigadena oli vaja nimetada: 1) pesakasti põhi on valesti alla löödud; 2) pesakast ei ole avatav puhastamiseks; 3) pulka lennuava ees ei pea olema.

Kolmele esikohale tulnud gümnaasiumi ja põhikooli võstkondi premeeritakse sügisel septembris preemiareisiga linnurikastesse paikadesse  Lääne-Eestis. Ekskursioonile kutsutakse samuti Gustav Adolfi Gümnaasiumi järgmised võistkonnad, kes näitasid võistlusel head looduse tundmist, nagu 6a kl. võistkond „Punased Roosid“, 8 kl. võistkond „Muffinid“ ja 9a kl. võistkond „Eestlased“.

Tallinna Linnuklubi tänab looduskaitsekuu võistluse hea kordamineku eest kõiki osalejaid ja neid ettevalmistanud õpetajaid ning võistluse läbiviimisel abiks olnud häid kolleege.

Lugupidamisega,

Linda Metsaorg,

võistluse peakohtunik,

MTÜ Tallinna Linnuklubi juhataja

Telefon 56917 494 linda.metsaorg@mail.ee

Kommentaariks: teine võistkond koosnes jägrmistest noortest: 8.a A.Tähemaa, W. Viirg, E. Luik, S.Sala, K. Nõu. Vaadates varasemate aastate tulemusi samal võistlusel: alati on esikolmikus olnud mõni meie kooli rühm, vahel isegi kaks ja on juba traditsiooniks saanud, et sügisel käiakse preemia-väljasõidul. Nii et tuleb järgnevatel aastatel traditsioone austada ja ikka sarnaste tulemustega jätkata. Loomulikult!

Meelepetted

meelepetted
http://a7.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/557656_429898963691028_100000127843207_1831355_1769229829_n.jpg
http://a2.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/523706_429996977014560_100000127843207_1832216_2128831023_n.jpg
http://a8.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/536138_429673887046869_100000127843207_1830161_270675566_n.jpg
 http://a5.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/554413_427630230584568_100000127843207_1823041_1477728103_n.jpg
http://a5.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/523254_441583995855858_100000127843207_1860816_564298235_n.jpg
http://a7.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-ash3/563422_434484709899120_100000127843207_1840483_527338620_n.jpg

Võimalused kevadisteks võistlusteks ja matkadeks

Tallinna Linnuklubi korraldab:

·        27.aprillil preemiareis Lahemaale -2011.a. looduskaitsekuu võistluse tublidele linnutundjatele. Kell 9 väljub buss – Onu Mati Reisid  Balti jaama parklast ja tagasi samas kell 17. Kaasa: võileivad, fotoaparaat ja binokkel.

·        1.mail linnuretk Paljassaare linnuhoiualale. Kogunemine Katariina kai juures kell 10 Juhendavad Meelis Uustal ja Thea Perm.

Osalemisest teatada:  /thea@tallinna-linnuklubi.ee/ telefon 55615116

·        18.mail looduskaitsekuu koolidevaheline looduse tundmise võistlus Vabaõhumuuseumis. Võistlevad 5-liikmelised põhikooli ja  soovikorral samuti gümnaasiumi õpilaste võistkonnad.

Vaata täpsemat juhist eelmises portituses
11.-13.juuni toimub looduse õppelaager Lahemaal, Ojaäärse loodusmajas.Sinna registreerumiseks võtta enne ühendust bio õpetaja Kaisaga

Looduse tundmise võistlus 18.mail

Kutsume õpilasi osalema traditsioonilisel looduskaitsekuu  looduse  tundmise võistlusel 18.mail 2012.a. Vabaõhumuuseumis, mis toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantstoel.

Päevakava 18.mail:

Kell 11- Kogunemine Vabaõhumuuseumi kassa juures.

Kell 11.30 – 12.30 Õppekäik territooriumil, kus tutvutakse taimede, lindude ja loomadega viies   erinevas elupaigas, nagu 1.mererand; 2.park; 3.koduõu; 4.mets; 5.soo/raba.Võistkonna liikmed jagatakse eelpool nimetatud elupaikade järgi rühmadesse vastava juhendaja juurde.

Kell 13 algab võistlus õpitud loodusobjektide tundmises

Kokkuvõtete tegemise ajal pakutakse Kolu kõrtsis õpilastele kerget einet.

Kell 15 Võistluse lõpetamine. Parimaid võistkondi premeeritakse  sügisel ekskursiooniga Lääne-Eesti rikkaliku linnustikuga paikadesse.

Tallinna Linnuklubi

Maa päevale mõeldes

Just in time for Earth Day, here’s a lovely Vimeo video by Miadox. Timelapse images of human impacts and influences, mingled with nature.

Plastic to Oil

Kevad on kõigile pähe hakanud

Olen täna ja ka varasematel päevadel veetnud tunde, proovides süstematiseerida infot, mis tuleb kõikvõimalikest allikatest võimaluste kohta, kus õpilased võiksid osaleda. Täitsa hulluks võib minna.Kasvõi kõik need siin eespool üles pandud asjad. Ega need pole veel kõik. Osa asju jääb klassi seinale panemiseks, osa läbirääkimisteks, tunniplaanis aja otsimiseks... Ja kui asi enam-vähem selgeks saab, siis hakka õpilasi taga ajama, et ega nad juhtumisi oma muude tegemiste keskel ei tahaks mõnel võistlusel käia, ekskursioonile, viktoriinile, konverentsile minna või oma tööd võistlusele saata... Õnneks on inimesi, kes alatasa käivad küsimas, ega juhtumisi ei ole tekkinud mõnda uut võimalust võistlema minna, ja loodetavasti need teised, kes sel hetkel ei saa, mõnel teisel hetkel jälle saavad. Ja kokkuvõttes on ju tore, et on hulkades asutusi, kes loodushariduse peale mõtlevad ja õpilasi osalema kutsuvad. Aga mina saan aina selgemaks, et olen peast ikka täitsa õpetaja küll :)

Archimedese õpilaste teadustööde konkursil teise vooru pääsenud tööd

1. Akim Arhipov - Maastik eesti kirjanike loomingus (gümnaasium, Narva 6. Kool) 2. Triinu Avans - Magus Võrumaa (gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium) 3. Helena Ellermaa, Merilin Mänd - Kuressaare linna õhu mikrobioloogiline saaste (põhikool, Aste Põhikool) 4. Karl-Sander Erss - Litokoolhappe konjugaatide süntees ja nende mõju Candida rugosa lipaasile (gümnaasium, Tallinna Reaalkool) 5. Aleksandra Goltsvart - Õpilaste lugemishuvi uuring. Narva 6. Kooli põhikooli kolmanda astme ja gümnaasiumi õpilaste näitel (gümnaasium, Narva 6. Kool) 6. Hans Juurikas - Üheseinaliste süsiniknanotorudega modifitseeritud süsinik-polümeer komposiitmaterjalist täiturite valmistamine (gümnaasium, Valga Gümnaasium) 7. Tanel Kivi - Väike Emajõgi 1944 (gümnaasium, Valga Gümnaasium) 8. Olivia Luige - Virgatsaine dopamiini ohjamine skisofreeniaravis: dopamiini D2- ja D3-retseptorite antagonistide tuvastamine (gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium) 9. Kristel Lusik - Muutustest Are valla ettevõtluses ja töökohtades 1991-2011 (põhikool, Are Põhikool) 10. Henri Maalmann - Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses (põhikool, Ülenurme Gümnaasium) 11. Kaspar Mölder - Kormorani vaenamisest (põhikool, Saaremaa Ühisgümnaasium) 12. Anna Maria Punab - Gümnaasiumiõpilaste õppeedukuse ja õnnelikkuse vahelised seosed (gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium/Tartu Ülikool) 13. Lisa Scharf - Narva keelemaastik (põhikool, Narva Humanitaargümnaasium) 14. Tanel Sõrmus - Süsinikelektroodi koostisosade optimeerimine tehislihasel (gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium) 15. Liisi Sünd - Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed (gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium) 16. Simo Jarek Zaranek - Süsinikust valmistatud tehislihase täiustamine kullaga (gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium) 17. Roland Martin Teras - Kloriidioonide mõju raua korrosioonile (gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž) 18. Jaan Toots - Neurl1 valgu tuumatranspordi mehhanismide uurimine (gümnaasium, Tallinna Reaalkool) 19. Uku Erik Tropp - Grignard'i reaktiivi ja ketooni vahelise reaktsiooni uurimine erinevates solventides (gümnaasium, Tallinna Reaalkool) 20. Hanna Tuus - Hundi (Canis lupus) bioloogiast ja murdmisjuhtumitest ning nende kajastamisest Saare maakonnas 2010.-2012. aastal (põhikool, Saaremaa Ühisgümnaasium) 21. Triin Helin Unt - Koolitoidu ja rämpstoidu glükeemilise Indeksi võrdlus (gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž)

ÕPILASTE TEADUSLIKU ÜHINGU AASTAKONVERENTS 2012

Konverentsile on oodatud kõik teadushuvilised noored, kellel uurimistöö käsil või kes tahavad teada saada, mida teised juba on uurinud. Tule ise ja võta sõber kaasa!

 MILLAL JA KUS TOIMUB?

27.-28. aprill 2012. a  Tartus Karlova Gümnaasiumis aadressil Lina 2

 KONVERENTSI ÜLDINE KAVA (kava ja esinejate kohta saab rohkem lugeda veebist!):

 27. aprill, reede

15.00-15.45	Registreerumine ja lõunasöök Karlova Gümnaasiumis
15.45-16.00	Konverentsi avamine kooli aulas
16.00-19.00	2012. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi osavõtjate tänamine ja parimate autasustamine; plenaarsessioon. Plenaarsessioonil esinevad Mart Noormaa, Riina Klais ja Ehti Järv ning sõna saavad selleaastased parimad õpilasteadlased
19.15-21.00	Kultuuriprogramm Eesti Rahva Muuseumis, söök ja tort

  28. aprill, laupäev

9.30-12.30	Konverentsi paralleelsessioonid humaniora/socialia ja naturalia/realia valdkonnas
12:30-13:00	Lõunasöök Karlova Gümnaasiumis
13.15-15.30	Külastused Tartu teadusmaastikul (tutvu enne registreerumist külastuskohtade kirjeldustega!)

INFO JA REGISTREERUMINE:
http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=324

 

ÖÖBIMINE:

Broneeritud on piiratud arv tasuta ööbimiskohti ning neid jätkub ainult kiirematele! Kiirustage registreerumisel! Kindlasti teatage, kui registreerute, aga mingil põhjusel ei saa üritusele tulla!

 KUI PALJU SEE MAKSAB?

Konverents on tasuta, samuti selle jooksul toimuvad söögikorrad ja transport Tartu piires konverentsi ajal. Väljastpoolt Tartut tulijatele kompenseeritakse soovi korral konverentsile tuleku ja lahkumise kulud. Juhis sõidukulude katmise taotlemiseks on üleval veebilehel http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=33

**********************************

Õpilaste Teaduslik Ühing (ÕTÜ) - MIS SEE ON?

- võimalus lähedalt näha, kuidas töötavad teadlased ja kuidas toimib teadusmaailm;

- vajadus otsida vastuseid küsimustele ja teha seda koos teadlaste ning õpilastega üle Eesti.

Ühingusse on oodatud kõik õpilased, kelle jaoks teadusmaailm tundub põnev ning kes sooviksid aktiivselt seda tundma õppida!

Vaata ÕTÜ tegemiste kohta veebist: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=30

Facebook: Õpilaste Teaduslik Ühing

 **********************************

 Peatse kohtumiseni!

Konverentsi korraldab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

  KONTAKT:Kaili Kaseorg

kaili.kaseorg@etag.ee

tel 580 50869

Metsateemaline orienteerumine

Võistluste aeg ja koht
Võistlus toimub 23. aprill 2012 kell  13:00  Rakveres. Start ja finiš asuvad Rakvere Terviseradade parklas. STARDIPAIK.
Võistlustele registreerumine
Võistlustele tuleb registreeruda hiljemalt 20. aprilliks Eesti Metsaseltsi kodulehe kaudu aadressil www.metsainfo.ee või e-posti teel aadressil kristel.arukask@metsaselts.eeSee e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , või telefonil 6722117, teatades võistkonna nime, osalejate nimed, kooli ja klassi.
Võistlusest osalejate vanuseklassid
1. vanuseklass 4.-5. klassi õpilased
2. vanuseklass 6.-7. klassi õpilased
3. vanuseklass 8.-9. klassi õpilased
4. vanuseklass 10.-12. klassi õpilased
1. vanuseklassis võistlevad kolmeliikmelised võistkonnad.
2., 3. ja 4. vanuseklassis võistlevad kaheliikmelised võistkonnad.
Võistlusrada
Võistlused toimuvad Rakvere linna orienteerumiskaardil. Punktid on märgitud orienteerumiskaardile punase ringiga ning punktide järjekord on nummerdatud ja ühendatud joonega. Võistlusraja pikkus sõltuvalt vanuseklassist on  1,5- 3,5 km. Võistlusrajale on paigutatud 4-8 kontrollpunkti ja nendes antavad võistlusülesanded (4 kuni 7 ülesannet) on kõigi vanuseklassi võistlejatele ühised.

Võistlusülesanded
Kontrollpunktides antavad võistlusülesanded on seotud metsanduse ja loodusega ning võivad seisneda järgnevas:
- konkreetse puu vanuse määramine
- konkreetse puu kõrguse määramine
- konkreetse puu läbimõõdu määramine
- metsakasvukohatüübi või tüübigrupi määramine andes ette  vastuse variandid
- puu- või põõsaliikide määramine seemnete, lehtede, viljade vms järgi
- puidu liikide määramine
- metsakahjurite ja -haiguste ning nende kahjustuspiltide määramine koos
vastusevariantidega
- jahieksponaatide või uluki jälgede määramine
- metsanduslike muuseumieksponaatide määramine
Võistlusülesandeid kohaldatakse vastavalt kohalikele oludele.
Võistluse läbiviimine
Võistlusülesannete täitmine põhineb võistleja kogemuslikul ja silmamõõdulisel hindamisel. Võistlustrassile peab võistlejal kaasa võtma kirjutusvahendi (soovitavalt harilik pliiats). Abivahendite kasutamine (mõõdulint, kõrgusmõõtja jms) ei ole lubatud. Igale võistlejale antakse stardis võistlusülesannete leht ja võistlusraja kaart, millele on märgitud kontrollpunktid. Võistlusülesannete kontrollpunktid on looduses tähistatud ja võistlusraja kaardile märgitud tähistatud järjekorranumbritega.
Võistlusrajal teeb võistleja temale antud ülesannete lehele risti (X) sobiva vastuse ruutu, kirjutab vastuse vastavasse lahtrisse või teeb vastava märke punktis olev kohtunik. Kontrollpunkti läbimise tõestamiseks teeb kontrollpunktis olev kohtunik märke vastavasse latrisse või annab punkti läbimist tõendava sedeli. Võistlejad lastakse rajale 1 minutiliste intervallidega. Võistluste läbiviijad võivad teha siin omapoolseid muudatusi, arvestades osalejate arvu ja kohapealseid olusid. Võistlejate omavaheline koostöö (va ühe võistkonna piires) ja kõrvaliste isikutega konsulteerimine on keelatud. Sellest üleastunud võistlejad diskvalifitseeritakse või jäetakse ilma konkreetsete võistlusülesannete punktidest.
Võistleja loetakse finišeerinuks momendist, kui ta esitab ülesannete lehe finišikohtunikule.
Raja läbimise kontrollaeg on 1 tund kõigil vanuseklassidel.
Hindamine
Ülesannete vastused määravad võistlusala kohtunikud kindlaks enne või pärast
võistlust teatmekirjanduse ja/või instrumentaalmõõdistamise alusel.
Ülesannete mitte täitmise ja ebaõigete vastuste puhul määratakse võistkonnale vastavalt suurusastmele ajatrahv 1-6 minutit, mis lisatakse hiljem võistkonna ajale.

Võistlustulemus
Võistkonna lõplikuks tulemuseks on aeg, mis kajastab raja läbimist koos liidetud ajatrahvidega. Võistkondade paremusjärjestus moodustatakse aegade              (raja läbimine+ trahvid) põhjal.
Ohukohad
Võistlusmaastikul võib tulla ette sõiduteede ületamist. Palume tee ületamisel olla eriti tähelepanelik ja anda teed teel liiklevatele sõiduvahenditele!
Autasustamine
Kolm parimat igast vanuseklassist saavad diplomi ja esemelise auhinna.

Meie koolist osales sel võistlusel kaks õpilast:9a Anne-Mai Timuska ja G1 Kristiina Konno. Neil ei õnnestunud küll päriselt 10.kl assi arvestuses(!)  esimese kolme hulka tulla, kuid nad jäid 3.-ndast kohast  vaid  veidi maha ja saavutasid 4.koha. Ei ole sugugi lihtne sõita allinnast välja, siis joosa ja hulgi üledandeid lahendada, loodus tunda, teada maateaduslikke nippe ja tehnikaid, ja seejuures esi-5 hulka tulla. Väga tublid!