Kutsume osalema Saaremaa Miniteaduspäevadel!
Saaremaa Miniteaduspäevad on neljandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 26.-28.
novembrini 2010 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.
Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.
Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.
Registreeruda saab 13. novembrini ja selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele:
www.syg.edu.ee/klassivalinetoo/miniteadus
Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline/stend).
Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu jt.
Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja
23 Oct 2010
vaata telekast ETV laup kl 18.40, kordus pühap kl 13.50
Loodusdokk Uus-Guinea ekspeditsioon, 2/3 (Expedition New Guinea, Inglise 2009)
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Kus elavad suurimad haruldused
Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. Esimest korda andis ühendus ohustatud liikide andmekogu välja 2005. aastal. Nüüd uuendatud, kaartidega varustatud andmestikku saab uurida võrgupaigast http://www.zeroextinction.org/. Töö on valminud sadade uurijate võrgustiku ühistegevuses.
Kurvastaval moel kuulub vaid pool neist aladest formaalselt looduskaitse alla, sisuliselt on sellest poolest kaitse all omakorda vaid pooled alad.
Kaks ala, kus elab kõige rohkem ohustatud, nn. AZE-liike, asuvad Mehhikos: Sierra de Juarez 22 ja Veracruzi vulkaanide piirkond 16 liigiga. Haiti Massif de la Hotte on koduks 15 ja Colombia Santa Maria rahvuspark Sierra Nevadas 12 liigile. Riikidest on kõige suurem arv AZE-paiku Mehhikos: 68. Järgnevad Colombia (46), Peruu (34), Indoneesia (31), Brasiilia (27) ja Hiina (23); elurikkuse konverentsi võõrustavas Jaapanis on selliseid alasid kuus.
www.abcbirds.org
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. Esimest korda andis ühendus ohustatud liikide andmekogu välja 2005. aastal. Nüüd uuendatud, kaartidega varustatud andmestikku saab uurida võrgupaigast http://www.zeroextinction.org/. Töö on valminud sadade uurijate võrgustiku ühistegevuses.
Kurvastaval moel kuulub vaid pool neist aladest formaalselt looduskaitse alla, sisuliselt on sellest poolest kaitse all omakorda vaid pooled alad.
Kaks ala, kus elab kõige rohkem ohustatud, nn. AZE-liike, asuvad Mehhikos: Sierra de Juarez 22 ja Veracruzi vulkaanide piirkond 16 liigiga. Haiti Massif de la Hotte on koduks 15 ja Colombia Santa Maria rahvuspark Sierra Nevadas 12 liigile. Riikidest on kõige suurem arv AZE-paiku Mehhikos: 68. Järgnevad Colombia (46), Peruu (34), Indoneesia (31), Brasiilia (27) ja Hiina (23); elurikkuse konverentsi võõrustavas Jaapanis on selliseid alasid kuus.
www.abcbirds.org
Avati näitus ohustatud loomaliikidega kauplemisest - CITES
Keskkonnaministeerium avas hiljuti koostöös Tallinna loomaaiaga loomaaia Illu kohvikus näituse, mis tutvustab rahvusvaheliselt ohustatud liikidega kaubitsemist ja eksimisi selle reeglite vastu.
Näitusel on välja pandud nii tollipunktidest kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult hoogustunud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale.
Selleks et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.
Näitus loomaaias on lahti 21. novembrini.
Keskkonnaministeerium
Näitusel on välja pandud nii tollipunktidest kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult hoogustunud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale.
Selleks et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.
Näitus loomaaias on lahti 21. novembrini.
Keskkonnaministeerium
18 Oct 2010
Vaata telekast
AegRuum Loodusteaduste ajalugu: Mis on elu saladus? - P kell 10.00 ETV2
Kordus T kell 22.30
Iga mõistatus nõuab lahendust ja kust mujalt seda otsida kui mitte kõige keerukamast teada olevast organismist - inimkehast. Alguse sai see Vana-Roomas katsetega gladiaatorite elu päästa ja jätkus renessansiajal Leonardo da Vinci uurimustega. Kuid kulus veel palju aega, kuni jõuti raku mikroskoopilise maailmani ja töö tuumapommi kallal aitas kaasa suurele läbimurdele bioloogias - DNA avastamisele.
P 17. okt kell 10.00 ja T, 19.okt. kl 22.30 AegRuum Loodusteaduste ajalugu, 5/6: Mis on elu saladus? (History of Science, Inglise 2010)
Kordus T kell 22.30
Iga mõistatus nõuab lahendust ja kust mujalt seda otsida kui mitte kõige keerukamast teada olevast organismist - inimkehast. Alguse sai see Vana-Roomas katsetega gladiaatorite elu päästa ja jätkus renessansiajal Leonardo da Vinci uurimustega. Kuid kulus veel palju aega, kuni jõuti raku mikroskoopilise maailmani ja töö tuumapommi kallal aitas kaasa suurele läbimurdele bioloogias - DNA avastamisele.
P 17. okt kell 10.00 ja T, 19.okt. kl 22.30 AegRuum Loodusteaduste ajalugu, 5/6: Mis on elu saladus? (History of Science, Inglise 2010)
Värsked küsimused!!
Saabusid värsked biolooogiaolümpiaadi küsimused! Kes soovib see proovib! Küsi parimatest poodidest, kuid kindlasti saad nad kätte aadressil http://www.olympiaadid.haridus.ee/?objID=740 Pakkumine kehtib 12.novembrini. Parimatele avanevad uued võimalused! Lisainfot küsi bioloogiaõpetajalt. Kui aga kohe esimestel päevadel küsimutele ligi ei pääse, ole kannatlik ja oota, nad saabuvad peagi!
1 Oct 2010
Samblanäitus loodusmuuseumis 06.10. − 07.11.2010
Hoolimata väikesest kasvust on samblad sisult suured: kasvamiseks ei vaja mulda, jäävad ellu ka pikka aega veeta olles, alumisest otsast kõdunedes sirguvad samal ajal tipust edasi.
Samblanäitusel saab nende põnevate taimede eriilmelisust uurida mikroskoopidega.
Seda, et samblaid kasvab igasugustel kasvupindadel ning niiskus- ja valgustingimustes, näitavad Eesti loodusest kogutud liigi.
Tutvustamaks sammalde üleilmset levikut on välja pandud herbaarmaterjal Arktikast ja troopikast kogutud liikidest.
Sammalde paljunemist illustreerivad suuremõõtmelised fotod.
Näitus kuulub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste hulka Eestis.
Samblanäituse avamine toimub 6.okt. kell 16.00
Samblanäitusel saab nende põnevate taimede eriilmelisust uurida mikroskoopidega.
Seda, et samblaid kasvab igasugustel kasvupindadel ning niiskus- ja valgustingimustes, näitavad Eesti loodusest kogutud liigi.
Tutvustamaks sammalde üleilmset levikut on välja pandud herbaarmaterjal Arktikast ja troopikast kogutud liikidest.
Sammalde paljunemist illustreerivad suuremõõtmelised fotod.
Näitus kuulub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste hulka Eestis.
Samblanäituse avamine toimub 6.okt. kell 16.00
bioloogia olümpiaad
Algamas on bioloogia olümpiaadi koolivoorud.
7. klassi õpilased vastavad küsimustele 5. oktoobril 2010 Tallinna Loomaaias sealse ekspositsiooni ning varasemate teadmiste põhjal.
Kasuks tuleb eelnev tutvumine 2010. aasta loodusajakirjadega „Eesti Loodus” ja „Loodusesõber”.
Õpilased saavad küsimused samal päeval Loomaaiast ning annavad sealsamas enne
kella 18.00 ära ka vastused.
6., 8. ja 9. klassi õpilased külastavad järgmisi loodusasutusi ning vastavad küsimustele ekspositsiooni ja täiendava kodutöö põhjal:
6. ja 8. kl Tallinna Loodusmuuseum.
9.kl Tallinna Tervishoiumuuseum
10. – 12. klassi õpilased vastavad bioloogia- ja keskkonnateemalistele küsimustele kodutööna kirjanduse jt. allikate põhjal.
6. klassi ja 8. - 12. klassi bioloogiaolümpiaadi koolivooru küsimused edastatakse 18. oktoobril Tallinna Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee > 20010/2011.õa. > õppeained > bioloogia . Vastused tuleb anda õpetajale hiljemalt 12.novembril.
Juhendid soovitusliku kirjanduse ja muu info kohta on üleval bioloogiaklassis 207.
7. klassi õpilased vastavad küsimustele 5. oktoobril 2010 Tallinna Loomaaias sealse ekspositsiooni ning varasemate teadmiste põhjal.
Kasuks tuleb eelnev tutvumine 2010. aasta loodusajakirjadega „Eesti Loodus” ja „Loodusesõber”.
Õpilased saavad küsimused samal päeval Loomaaiast ning annavad sealsamas enne
kella 18.00 ära ka vastused.
6., 8. ja 9. klassi õpilased külastavad järgmisi loodusasutusi ning vastavad küsimustele ekspositsiooni ja täiendava kodutöö põhjal:
6. ja 8. kl Tallinna Loodusmuuseum.
9.kl Tallinna Tervishoiumuuseum
10. – 12. klassi õpilased vastavad bioloogia- ja keskkonnateemalistele küsimustele kodutööna kirjanduse jt. allikate põhjal.
6. klassi ja 8. - 12. klassi bioloogiaolümpiaadi koolivooru küsimused edastatakse 18. oktoobril Tallinna Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee > 20010/2011.õa. > õppeained > bioloogia . Vastused tuleb anda õpetajale hiljemalt 12.novembril.
Juhendid soovitusliku kirjanduse ja muu info kohta on üleval bioloogiaklassis 207.
Subscribe to:
Posts (Atom)