Kuvatud on postitused sildiga matk. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga matk. Kuva kõik postitused

8. sept 2011

G1 päästis metsasid - meenutused 2011 kevadest

Päikeselisel 6.mai hommikul läksid usinad G1-e bioloogid Eesti metsade ökoloogilist mitmekesisust päästma. Nimelt osaleti RMK projektis “METSA ISTUTAMA!”, mis kutsub kokku kõiki tublisid koolinoori, et  tegeleda kõige tähtsama kevadtööga metsades- istutamisega. Seega saidki meie metsaistutajad pikendada oma hommikust und terve tunni võrra ja alustada teekonda sügavasse metsa alles kell 09:15. Üheskoos hakatigi õpetaja Kaisa-Helena Luhaga sõitma langile, mis viis meid Tallinnast 75 kilomeetri kaugusele- Vikipalu külasse. Kohale jõudes tervitasime ka oma retkekaaslasi Tallinna Kunstikoolist ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kohtusime oma projektijuhiga, kes andis meile labidad, töökindad, ämbrid istikutega ja juhised puude istutamiseks. Seega tormasimegi kõik langile ja hakkasime ettekaevatud kraavidesse iga meetri tagant puid mullaaukudesse istutama. Üllatusliku kiirusega sai kogu lang järsku puudega kaetud ja kuna vaba ruumi uute istikute jaoks rohkem polnud, oli kõigi meelest parim mõte hakata tööst väsinud kõhtu täitma imemaitsva seljankasupiga. Seega pakkuski RMK meile lõunasuppi, leiba, hapukoort ja morssi. Värskeltistutatud puude keskel suppi lürpides jõudis lõpuks kätte aeg minna metsaretkele. Nii oodatigi meid juba suure kotitäie käbide, okste, seemnete, laastude ja muu huvitavaga. Pimesi valisid kõik omale ühe eseme ja pidid ära arvama millega tegemist on, see muidugi tekitas palju ärevust ja kogu käbide-kändude virvarris jõudsime kuulda lugusid küll hiirtest, nende sabadest ja ebatsuugadest. Edasi suundusime veidi tihedama metsa poole, kus hakkasime üksteise järel kõndides ära märkima kõike huvitavat, mis meile tee peal silma jäi. Lisaks mustade pungadega puudele ja veidra kujuga kännuseentele jäi kahtlemata nii meie klassi kui ka retkejuhi lemmikuks loomapabulate uurimine, mis paratamatult tõi endaga kaasa lõputu ärevuse elavama loomuga õpilastelt. Kui kõik pabulad said uuritud nii üht kui teist pidi, hakkasime mängima mängu, mis põhines metsataimede äratundmisel nende kompimise järgi. Õnneks oli G1 selleks ajaks talletanud niivõrd palju informatsiooni metsaelanike kohta, et taimede äratundmine ei osutunudki kuigi keeruliseks.
Pärast metsaelu tunnetamist kõikvõimalike meeleelunditega, hakkasime sammuma tagasi juba ennenähtud langi poole, kus projekti korraldajad kutsusid kokku kõik osalenud õpilased ning panid istutusala kõrvale üles sildi, millele olid kirjutatud kõigi kolme kooli nimed , kes andsid oma panuse metsade ökoloogilise niši tugevdamisele. Eks paari aasta pärast tasub külastada lanki uuesti, et näha, kui kõrgeks on kasvanud puud, mille oleme ise oma kätega istutanud. Seega plaksutasime kõik oma tublile tööle ja hakkasime liikuma tagasi bussi poole, mis tooks meid tagasi metsast tsivilisatsiooni. Nii mööduski bussisõit tagasi vaid ühe ärkvelolijaga-õpetajaga, sest nähtavasti olid kõik teised puu auku panemisest ja värske õhu hingamisest liialt väsinud, et oma silmi veel tund aega lahti hoida. Nii loksusimegi mööda metsateid tagasi Tallinnasse ja lõpetasime ühe suure bioloogilise koolipäeva.
Kindlasti oli see üks vahva päev nii Eesti metsadele kui G1 bioloogidele ning oli igati väärt sel reedesel päeval tundidesse mitte minemist.

14. mai 2010

Imeilus matkapäev

13.mail käis kooli valitud seltskond:) Aegviidus imeilusat ilma nautimas. Matk ühtepidi ja teistpidi piki vallseljakuid, järv ühel ja järv teisel pool teed, jääaegsetest sulajääaukudest rääkimata. Ilm oli ilus ja seltskond lahe. Osa rahvast mängis palli ja teised võtsid niisama päikest. Aga tekkis ka küsimus suurele ringile: kui kõrge on see puu seal tarekese taga? Kiitus matemaatikaõpetajatele, kes on lastele selgeks teinud, kuidas joonlaua, kolmnurga ja päikese abil puu kõrgust määrata. Aga kui abivahendiks on vaid sinu kaks parimat sõpra sh sa ise ja päike ka ei paista, mida siis teha? Erinevaid meetodeid mõeldi välja või hinnati niisama umbes, pakkumisi tuli viieteistkümnest kolmekümne meetrini. Aga kuidas siis määrata puude kõrgust tehnilise abita? Kuidas karjapoisid mõõdavad? Mida arvad sina?
Bioloogiline kasutegur oli ka sees - nüüd teab nii mõnigi inimene, kuidas laulab väike-lehelind ja metsvint, milline on sinilill ja võsaülane, jänesekapsas ja lepiklill, mustikas ja pohl, püsik-seljarohi ja pihlakas, vaskuss ja vaarikas. Ning jälle kord tõdes gümnaasiumi seltskond, et teavad loodust häbiväärselt vähe, ja põhikool, et milleks ma pidin neid liike tundma õppima, kui ma sellest hoolimata tööst ei pääse. Ealised iseärasused.
Ning kui viimane metsast tulev seltskond coca-cola ja viinapudeli, saia kilekoti ja hea tujuga (esimesed kolm metsast korjatud prügiloomulikult,mis te siis mõtlesite ?!) metsast väljus, oli selge, et päev on täie ette läinud. Vähemalt minu jaoks. Kuigi rahvalik-seltskondlikud mängud jäid mängimata ja järvede nimed teadmata.Aitäh korraldajatele õpilasomavalitsusest.

13. mai 2010

28.mail Viinistusse mereuuringutele

28.mail on plaan sõita Viinistusse Lahemaale, et koos Linda Metsaoruga tegeleda rannikuvatlustega Baltic Sea Projecti raames ja teha veeanalüüse. Väljasõit on kl 12.15 G.Otsa tänavalt (Reaalkooli ja Estonia vahel),tagasi linna kl 18.Selga sobivad riided, kaasa veidi jooki ja sööki.
Link BSP Coast Watch´i lehel on pealkirjas http://www.b-s-p.org/home/programmes/coast_watch/,sealt vaadake edasi questionnarie.doc Palun see leht endale Viinistul täitmiseks kaasa printida, juhised, mis mida tähendab, antakse kohapeal.
Kes on huvitatud, registreerige end siin kommentaarides.
Kohtumiseni