Päikeselisel 6.mai hommikul läksid usinad G1-e bioloogid Eesti metsade ökoloogilist mitmekesisust päästma. Nimelt osaleti RMK projektis “METSA ISTUTAMA!”, mis kutsub kokku kõiki tublisid koolinoori, et tegeleda kõige tähtsama kevadtööga metsades- istutamisega. Seega saidki meie metsaistutajad pikendada oma hommikust und terve tunni võrra ja alustada teekonda sügavasse metsa alles kell 09:15. Üheskoos hakatigi õpetaja Kaisa-Helena Luhaga sõitma langile, mis viis meid Tallinnast 75 kilomeetri kaugusele- Vikipalu külasse. Kohale jõudes tervitasime ka oma retkekaaslasi Tallinna Kunstikoolist ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kohtusime oma projektijuhiga, kes andis meile labidad, töökindad, ämbrid istikutega ja juhised puude istutamiseks. Seega tormasimegi kõik langile ja hakkasime ettekaevatud kraavidesse iga meetri tagant puid mullaaukudesse istutama. Üllatusliku kiirusega sai kogu lang järsku puudega kaetud ja kuna vaba ruumi uute istikute jaoks rohkem polnud, oli kõigi meelest parim mõte hakata tööst väsinud kõhtu täitma imemaitsva seljankasupiga. Seega pakkuski RMK meile lõunasuppi, leiba, hapukoort ja morssi. Värskeltistutatud puude keskel suppi lürpides jõudis lõpuks kätte aeg minna metsaretkele. Nii oodatigi meid juba suure kotitäie käbide, okste, seemnete, laastude ja muu huvitavaga. Pimesi valisid kõik omale ühe eseme ja pidid ära arvama millega tegemist on, see muidugi tekitas palju ärevust ja kogu käbide-kändude virvarris jõudsime kuulda lugusid küll hiirtest, nende sabadest ja ebatsuugadest. Edasi suundusime veidi tihedama metsa poole, kus hakkasime üksteise järel kõndides ära märkima kõike huvitavat, mis meile tee peal silma jäi. Lisaks mustade pungadega puudele ja veidra kujuga kännuseentele jäi kahtlemata nii meie klassi kui ka retkejuhi lemmikuks loomapabulate uurimine, mis paratamatult tõi endaga kaasa lõputu ärevuse elavama loomuga õpilastelt. Kui kõik pabulad said uuritud nii üht kui teist pidi, hakkasime mängima mängu, mis põhines metsataimede äratundmisel nende kompimise järgi. Õnneks oli G1 selleks ajaks talletanud niivõrd palju informatsiooni metsaelanike kohta, et taimede äratundmine ei osutunudki kuigi keeruliseks.
Pärast metsaelu tunnetamist kõikvõimalike meeleelunditega, hakkasime sammuma tagasi juba ennenähtud langi poole, kus projekti korraldajad kutsusid kokku kõik osalenud õpilased ning panid istutusala kõrvale üles sildi, millele olid kirjutatud kõigi kolme kooli nimed , kes andsid oma panuse metsade ökoloogilise niši tugevdamisele. Eks paari aasta pärast tasub külastada lanki uuesti, et näha, kui kõrgeks on kasvanud puud, mille oleme ise oma kätega istutanud. Seega plaksutasime kõik oma tublile tööle ja hakkasime liikuma tagasi bussi poole, mis tooks meid tagasi metsast tsivilisatsiooni. Nii mööduski bussisõit tagasi vaid ühe ärkvelolijaga-õpetajaga, sest nähtavasti olid kõik teised puu auku panemisest ja värske õhu hingamisest liialt väsinud, et oma silmi veel tund aega lahti hoida. Nii loksusimegi mööda metsateid tagasi Tallinnasse ja lõpetasime ühe suure bioloogilise koolipäeva.
Kindlasti oli see üks vahva päev nii Eesti metsadele kui G1 bioloogidele ning oli igati väärt sel reedesel päeval tundidesse mitte minemist.
