A-hepatiit on liikvel - kuidas ennetada?

Tänase seisuga (20.09.11) on Eestis aasta algusest alates registreeritud kokku 41 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 29 on kinnitatud Viljandimaal. Eelmisel nädalal lisandus veel 11 haigusjuhtu, neist on 2 Tallinnas.Viljandisse toodi A-hepatiidi viirus sisse tõenäoliselt juunis-juulis toimunud massürituste käigus.
Haigestunuid on registreeritud kõikides vanusrühmades, võrdselt mehi ja naisi.
Keegi haigestunutest ei ole olnud vaktsineeritud.

A-hepatiidi viiruse levik
Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 15-50, keskmiselt 30 päeva.
Haiguse kliinilisteks nähtudeks on palavik, oksendamine, väsimus ning kõhuvalu. Nahk võib
muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude ilmumist. Viiruse eritumine
väljaheidetega lakkab nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline
(ilma kollasuseta) eeskätt lastel (kuni 90% juhul). A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt
kujuneb välja eluaegne immuunsus.
A-hepatiidi viirus levib enamusel juhtudest fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese
väljaheitest kätele ja kätelt suhu, pindadele, esemetele jm. Viiruste edasine levik toimub
olmekontakti kaudu, s.t. kokkupuutel saastunud esemete ja pindadega. Haigustekitaja levib ka
saastunud joogivee ja toiduga.
A-viirushepatiidi viirus on üsna vastupidav väliskeskkonnas, võib säilitada eluvõime pikemat
aega temperatuuril -20˚C, happelises keskkonnas (pH<5 juures) ning +70˚C juures kuni 10
minutit.
A-hepatiidi viirus hävib:

•  kuumutamisel +85˚C mõne minuti jooksul,
•  kloori sisaldavate desvahendite kasutamisel (jääkkloori kontsentratsioon peab olema 2,0-2,5 mg/l 15 min jooksul)

A-viirushepatiiti ennetamine:
-mitte kasutada teiste laste joogipudeleid, lusikaid, kosmeetikaesemeid, prille, vms;
-mitte süüa ega juua pesemata kätega;
-pesta käsi pärast tualeti kasutamist;
- mitte puudutada ega hõõruma pesemata kätega silmi, suud;
-mitte süüa pesemata puu-/köögivilju;
-mitte neelata basseinis vett;
- tihti käsi pesta.
Võttes arvesse viiruse vastupidavust väliskeskkonnas ning tema kerget levikut mustade käte
vahendusel, on eriti tähtis käte pesemine.
Nii A-viirushepatiidi kui ka teiste nakkushaiguste ennetamiseks tuleb käsi alati pesta:

•  pärast tualettruumi kasutamist,
•  enne söömist ja joomist või ravimite manustamist,
•  kui käed on nähtavalt mustad,
•  pärast rahvarohkete kohtade külastamist, sh pärast ühistranspordi kasutamist,
•  pärast arvuti klaviatuuri või kaaslase mobiili kasutamist (koolis/koolieelses asutuses,
• kodus, raamatukogus, internetkohvikus jm)
•  pärast sularaha puudutamist.
• Käsi pestakse vähemalt 15-20 sekundi jooksul.

Kuidas pesta käsi õigesti:
1. Seisa kraanikausist eemal, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga.
2. Pesuaine (eelistatud on vedelseep) peab olema kättesaadaval kohal.
3. Ava kraan.
4. Reguleeri kraanist tulev vesi parajalt soojaks, et selle kasutamine oleks meeldiv, kuna
ebameeldiva kuumuse/külma juures ei pesta käsi piisavalt kaua.
5. Tee käed ja randmed jooksva vee all korralikult märjaks.
6. Määri pesuaine kätele.
7. Pese käsi vastamisi hõõrudes.
8. Loputa pesuaine maha rohke veega. Vesi peab jooksma suunaga sõrmedelt käe randme poole.
9. Kuivata käed ja randmed paberkäterätikuga.
10.Sulge kraan paberrätikut kasutades (kui veekraani on võimalik sulgeda ainult sõrmede abil).
See väldib puhta käe uuesti saastumist kraani käsitledes, kraanid on alati saastunud.
11.Viska kasutatud paberkäterätik selleks ette nähtud jäätmeanumasse.

Koostaja:
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakond
15.09.2011

Teaduskooli kursused on hea võimalus iseseisvaks õppimiseks

Teaduskooli õppeaasta algab oktoobris - ootame kõiki huvilisi 2011/12 õa kursustest osa võtma: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused

Kursustele registreerumine kestab kuni 20. septembrini 2011!
Sel õppeaastal on 34 kursuse seas ka kolm päris uut kursust:

• Füüsika valdkonnas gümnaasiumile: "Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani"
• Matemaatika valdkonnas gümnaasiumile: "Matemaatika ülemastme kursus: arvuteooria"
• Humanitaarvaldkonnas gümnaasiumile: "Sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse"

NB! Kindlasti räägi oma õpisoovist ka aineõpetaja või kooliga - koolidel on võimalik arvestada teaduskoolis õppimist oma õpilaste õppekava koostamisel valik- ja vabaainetena.

Kõigi olümpiaadihuviliste jaoks on meie veebilehel väljas 2011/2012 õa olümpiaadide ja õpilasvõistluste kalender: http://www.teaduskool.ut.ee/5891

Parimate soovidega,
TÜ teaduskool
http://www.teaduskool.ut.ee

Alusatavad õpikojad

Eesti Füüsika Selts, TÜ Teaduskool ja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond kutsuvad osalema füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmis (www.fyysika.ee/opikojad )

Nagu ka eelmisel aastal, on programmi eesmärgiks pakkuda 7.-12. klassi õpilastele eksperimentidel  ja laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet/valikkursuseid;

Õpikodadesse ootame osalema kõiki huvilisi. Õpikodade toimumised on jagatud nelja huvirühma vastavalt vanuseastmele ning õppeainele.

Siit saab valida endale sobiva:

• Bioloogia õpikoda - osalema on oodatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased;
• Keemia õpikoda - osalema on oodatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased;
• Füüsika põhikooli õpikoda - osalema on oodatud põhikooli õpilased;
• Füüsika gümnaasiumi õpikoda - osalema on oodatud gümnaasiumide/keskkoolide õpilased.

Vastavale lingile vajutades või külastades www.fyysika.ee/opikojad on ka võimalik järele vaadata, kus nimelt üks või teine õpikoda algaval õppeaastal toimuma saab.

Huvi õpikodades osalemise vastu on olemas, kuidas edasi toimida?

1.     Õpikodades osalemiseks tuleks esimese asjana üle vaadata Sulle huvi pakkuva õpikoja toimumise kohad ja tugikoolid;

2.     Kui sobilik kool on leitud, tuleb ennast õpikodade veebi sisse logida (vajadusel tee selleks kasutajakonto) ;

3.     Registreeri esmalt Sind huvitavale kursusele ja seejärel sobivasse rühma. Registreerumise tähtaeg on 25.september;

4.     Edasi ei ole muud, kui jälgi õpikodade kalendrit ning oma e-maili. 

Kohtume õpikodades!

G1 päästis metsasid - meenutused 2011 kevadest

Päikeselisel 6.mai hommikul läksid usinad G1-e bioloogid Eesti metsade ökoloogilist mitmekesisust päästma. Nimelt osaleti RMK projektis “METSA ISTUTAMA!”, mis kutsub kokku kõiki tublisid koolinoori, et  tegeleda kõige tähtsama kevadtööga metsades- istutamisega. Seega saidki meie metsaistutajad pikendada oma hommikust und terve tunni võrra ja alustada teekonda sügavasse metsa alles kell 09:15. Üheskoos hakatigi õpetaja Kaisa-Helena Luhaga sõitma langile, mis viis meid Tallinnast 75 kilomeetri kaugusele- Vikipalu külasse. Kohale jõudes tervitasime ka oma retkekaaslasi Tallinna Kunstikoolist ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kohtusime oma projektijuhiga, kes andis meile labidad, töökindad, ämbrid istikutega ja juhised puude istutamiseks. Seega tormasimegi kõik langile ja hakkasime ettekaevatud kraavidesse iga meetri tagant puid mullaaukudesse istutama. Üllatusliku kiirusega sai kogu lang järsku puudega kaetud ja kuna vaba ruumi uute istikute jaoks rohkem polnud, oli kõigi meelest parim mõte hakata tööst väsinud kõhtu täitma imemaitsva seljankasupiga. Seega pakkuski RMK meile lõunasuppi, leiba, hapukoort ja morssi. Värskeltistutatud puude keskel suppi lürpides jõudis lõpuks kätte aeg minna metsaretkele. Nii oodatigi meid juba suure kotitäie käbide, okste, seemnete, laastude ja muu huvitavaga. Pimesi valisid kõik omale ühe eseme ja pidid ära arvama millega tegemist on, see muidugi tekitas palju ärevust ja kogu käbide-kändude virvarris jõudsime kuulda lugusid küll hiirtest, nende sabadest ja ebatsuugadest. Edasi suundusime veidi tihedama metsa poole, kus hakkasime üksteise järel kõndides ära märkima kõike huvitavat, mis meile tee peal silma jäi. Lisaks mustade pungadega puudele ja veidra kujuga kännuseentele jäi kahtlemata nii meie klassi kui ka retkejuhi lemmikuks loomapabulate uurimine, mis paratamatult tõi endaga kaasa lõputu ärevuse elavama loomuga õpilastelt. Kui kõik pabulad said uuritud nii üht kui teist pidi, hakkasime mängima mängu, mis põhines metsataimede äratundmisel nende kompimise järgi. Õnneks oli G1 selleks ajaks talletanud niivõrd palju informatsiooni metsaelanike kohta, et taimede äratundmine ei osutunudki kuigi keeruliseks.

Pärast metsaelu tunnetamist kõikvõimalike meeleelunditega, hakkasime sammuma tagasi juba ennenähtud langi poole, kus projekti korraldajad kutsusid kokku kõik osalenud õpilased ning panid istutusala kõrvale üles sildi, millele olid kirjutatud kõigi kolme kooli nimed , kes andsid oma panuse metsade ökoloogilise niši tugevdamisele. Eks paari aasta pärast tasub külastada lanki uuesti, et näha, kui kõrgeks on kasvanud puud, mille oleme ise oma kätega istutanud. Seega plaksutasime kõik oma tublile tööle ja hakkasime liikuma tagasi bussi poole, mis tooks meid tagasi metsast tsivilisatsiooni. Nii mööduski bussisõit tagasi vaid ühe ärkvelolijaga-õpetajaga, sest nähtavasti olid kõik teised puu auku panemisest ja värske õhu hingamisest liialt väsinud, et oma silmi veel tund aega lahti hoida. Nii loksusimegi mööda metsateid tagasi Tallinnasse ja lõpetasime ühe suure bioloogilise koolipäeva.

Kindlasti oli see üks vahva päev nii Eesti metsadele kui G1 bioloogidele ning oli igati väärt sel reedesel päeval tundidesse mitte minemist.

Beatrice Rahlin, G1