Kutsume õpilasi mängude ideid välja mõtlema, õpetajaid mänge uurima ja neid koos õpilastega katsetama ning mänguteemalisel õppimisüritusel osalema. Koolielu portaali mängude veerand kestab 1. detsembrist 2010 kuni 1. veebruarini 2011.
KONKURSID ÕPILASTELE
Mängude loomise võistlus "Igale õpilasele oma õppemäng"
Arvutimängud on õpilaste poolt väga armastatud ja tihti süüdistatakse neid selles, et nad liiga palju mänge mängivad. Samas pole mängimises ju midagi halba. Oluline on see, kas mäng ka midagi õpetab. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpilasi osalema õpimängude stsenaariumite konkursil. Õpilased ise teavad kindlasti kõige paremini, milliseid mänge nad mängida tahaksid. Mäng võib olla mõeldud arvutis või mobiiltelefonis mängimiseks. Tähtaeg 31. jaanuar 2011.
Koolielu
27 Dec 2010
Eesti looduse fotovõistlus 2010
Üheteistkümnendat korda selgitati välja parimad Eesti loodusfotod. Noorte kategoorias tulid auhinnalistele kohtadele kaks meie kooli õpilast.
Meeri Sõelsepp - parim väikese taime foto
Marianne Leibur - parim väikese looma foto
Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 1400 pilti 240 autorilt. Erinevalt teistest konkurssidest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub.
Kõiki auhinnatud fotosid näed siit www.eestiloodus.ee/teema26.html või detsembri Eesti Looduse ajakirjast.
vahendas Liina Lelov
Meeri Sõelsepp - parim väikese taime foto
Marianne Leibur - parim väikese looma foto
Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 1400 pilti 240 autorilt. Erinevalt teistest konkurssidest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub.
Kõiki auhinnatud fotosid näed siit www.eestiloodus.ee/teema26.html või detsembri Eesti Looduse ajakirjast.
vahendas Liina Lelov
Edukad loodusviiktoriinil!
detsembris toimus Eesti Looduskaitse 100 pühendatud viktoriin, kus meie koolist osales 3 viieliikmelist võistkonda. Edukaimaks neist osutus 8.a klass võistkonda koosseisus: Pajus, Niitav, Timuska, Kuusik, Saar , kes saavutasid 2. koha Prantsuse lütseumi võiskonna järel. Ka terve kooli arvestuses saadi 2.koht. Tublid!
Tänuks tubli osalemise eest ja edasiste uute teadmiste saamiseks on kõik meie kooli viktoriinil osalenud õpilased kutsustud 10.jaanuaril osalema rahvusvahelisel kesktalvisel veelindude loendusel. Nii et soojad riided selga, binoklid kaasa ja mere äärde! Väljasõit Balti jaamast kl 10.00.
Tänuks tubli osalemise eest ja edasiste uute teadmiste saamiseks on kõik meie kooli viktoriinil osalenud õpilased kutsustud 10.jaanuaril osalema rahvusvahelisel kesktalvisel veelindude loendusel. Nii et soojad riided selga, binoklid kaasa ja mere äärde! Väljasõit Balti jaamast kl 10.00.
15 Nov 2010
Tallinna Linnuklubi KUTSUB:
Tallinna Linnuklubi KUTSUB:
LOODUSVIKTORIINILE põhikooli 6.-9.kl. õpilaste 5-liikmelisi võistkondi.
Loodusviktoriin toimub KULLO I korruse saalis ,reedel, 17.12.2010.a. kell 12-14
* Teeme kokkuvõtte aastast 2010 – Eesti looduskaitse 100, mille kohta esitame küsimusi viktoriinil. Õpilastel lugeda ajakirju „Looduse sõber“ ja „Eesti Loodus“ ( 2010.a. väljaanded).
* Räägime aastalindudest; * Tähistame Linnuklubi sünnipäeva.
Loodusviktoriinil osalenud õpilastele korraldab Linnuklubi väljasõidu veelindude loendusteks jaanuaris 2011 (tasuta transport ja juhendamine) õpilastele sobival ajal.
Kas meie koolist lähevad sinna "vanad käijad" või tahab keegi ka uueks huviliseks saada? Andke teada
LOODUSVIKTORIINILE põhikooli 6.-9.kl. õpilaste 5-liikmelisi võistkondi.
Loodusviktoriin toimub KULLO I korruse saalis ,reedel, 17.12.2010.a. kell 12-14
* Teeme kokkuvõtte aastast 2010 – Eesti looduskaitse 100, mille kohta esitame küsimusi viktoriinil. Õpilastel lugeda ajakirju „Looduse sõber“ ja „Eesti Loodus“ ( 2010.a. väljaanded).
* Räägime aastalindudest; * Tähistame Linnuklubi sünnipäeva.
Loodusviktoriinil osalenud õpilastele korraldab Linnuklubi väljasõidu veelindude loendusteks jaanuaris 2011 (tasuta transport ja juhendamine) õpilastele sobival ajal.
Kas meie koolist lähevad sinna "vanad käijad" või tahab keegi ka uueks huviliseks saada? Andke teada
Õpilaste koolituslabor - koostöö Eesti teadlastega!
Kas Sa soovid teada, kuidas töötab ainulaadne 3-D inimkeha skänner ning robotmannekeen? Või huvitab Sind hoopis, mida räägivad meile samblad teiste taimede kasvutingimuste kohta? Tahad lihtsalt rohkem teada keemiast?
Õpilaste KoolitusLabor kutsub 15-19-a õpilasi kõikjalt Eestist osalema uurimistöös loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas erinevate ülikoolide juures. Põnevat teadustööd tehakse teadlastest juhendajate käe all, kes aitavad esmapilgul keerulisi asju Sinu jaoks lahti mõtestada ning teadasaadut Sinu esimese uurimistööna kirja panna.
Kust saada täpsemat informatsiooni ja kuidas registreeruda? Informatsioon osalemistingimuste ja uurimisteemade kohta on toodud Õpilaste KoolitusLabori lehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=392
Registreerida saab 30. novembrini 2010. a, aga kehtib reegel: kes ees, see sees!
Laboris näeme!
Õpilaste KoolitusLabor kutsub 15-19-a õpilasi kõikjalt Eestist osalema uurimistöös loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas erinevate ülikoolide juures. Põnevat teadustööd tehakse teadlastest juhendajate käe all, kes aitavad esmapilgul keerulisi asju Sinu jaoks lahti mõtestada ning teadasaadut Sinu esimese uurimistööna kirja panna.
Kust saada täpsemat informatsiooni ja kuidas registreeruda? Informatsioon osalemistingimuste ja uurimisteemade kohta on toodud Õpilaste KoolitusLabori lehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=392
Registreerida saab 30. novembrini 2010. a, aga kehtib reegel: kes ees, see sees!
Laboris näeme!
Bioloogia avatud õppesessioon huvilistele olümpiaadilosalejatele
TÜ Teaduskool korraldab Tartus 20. novembril 2010 bioloogia avatud õppesessiooni.
Õppesessioon on mõeldud kõigile bioloogiaolümpiaadist huvitatud õpilastele.
Täpsem info, ajakava ja registreerumine http://www.teaduskool.ut.ee/4921
Õppesessiooniks palume registreeruda 17. novembriks.
Parimate soovidega
TÜ Teaduskool
Õppesessioon on mõeldud kõigile bioloogiaolümpiaadist huvitatud õpilastele.
Täpsem info, ajakava ja registreerumine http://www.teaduskool.ut.ee/4921
Õppesessiooniks palume registreeruda 17. novembriks.
Parimate soovidega
TÜ Teaduskool
11 Nov 2010
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTS
Tallinna Tehnikaülikool ootab Teie kooli õpilasi osa võtma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTSIST
Konverents toimub 25. novembril kell 11:00 kuni 16:00 TTÜ aulas. Esitamisele tulevad tudengite teadustööde konkurssi võitnud tööd. Samuti toimub konkurssi võitjate autasustamine. Meelt lahutavad ka Teadusbuss “Suur Vanker” ja tudengite teadusklubid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTSIST
Konverents toimub 25. novembril kell 11:00 kuni 16:00 TTÜ aulas. Esitamisele tulevad tudengite teadustööde konkurssi võitnud tööd. Samuti toimub konkurssi võitjate autasustamine. Meelt lahutavad ka Teadusbuss “Suur Vanker” ja tudengite teadusklubid
4 Nov 2010
Ühe mitte nii ilusa oktoobrikuu päeva varahommikul...
..., kui isegi koerad keeldusid väljas jalutamast ning linnud ei laulnud, seadis väike seltskond sammud Balti Jaama, et sealt asuda retkele, mis tõotas tulla muljeterohke ja põnev, hoolimata lootusetuna tunduvast halvast ilmast. Bussi oodates tundus soe koolimaja Estonia puiesteel väga ahvatlev, aga ei tasunud muretseda – sõiduriist oli varsti kohal ning noored muhelesid rahulolevalt, sest nad teadsid, et nende armsad klassikaaslased kirjutavad samal ajal bioloogia kontrolltööd.
Väikese loodusekspeditsiooni eesmärk oli külastada Lääne-Eesti kaitsealasid ning vaadelda sealseid linde, sest parajasti oli kätte jõudnud aeg, mil linnud tavaliselt sealsetel randadel peatuvad, et enne pikka teekonda lõunamaale hetkeks puhata. Sihtpaigaks oli seatud just Lääne-Eesti ning mandri loodepoolseim punkt – Põõsaspea neem, mis on üks parimaid vaatluskohti veelindude rände jälgimiseks. Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelist ala, kuhu veelinnud kooduvad, võib nimetada ka pudelikaelaks – tegemist on ainult 7.5 km laiuse piirkonnaga. Ometi võib seal kohata selliseid linnuliike nagu aul, mustlagle ning kaurid. Kokku on loendatud, et sügisese rändeperioodi jooksul peatub selles punktis ligikaudu 100 000 lindu, kokkuvõtvalt rändab talivistesse pesitsuspaikadesse just läbi Osmussaare ligi 20% Loode-Euroopa lindudest üldse. Kindlasti peaks mainima, et lisaks suurpärastele vaatulsvõimalustele on tegemist väga ilusa kohaga, kuigi peale üht veerandtundi olid kõige visamadki loodussõbrad sunnitud varju otsima – tugev tuul ja vihm ühendasid oma jõud. Õnneks jõuti heita pilk kohalikule linnustikule ning vaielda, kas üks nähtud lindudest oli ikka kala- või hoopis naerukajakas.
Järgmine peatuskoht oli Noarootsi lähedal asuv vaatetorn, kuhu jõudmiseks tuli läbida tee, mis ristus lehmakarja omaga. Oli väga lõbus fantaseerida, kuidas bussitäis noori pageb kõrgele, puittreppidest üles, neid jälitamas kena pruunikas lehm! Tegelikult möödus kõik vahejuhtumiteta, vaatetornis saime maitsta kadakamarju (alguses pisut harjumatu, kuid siiski meeldiva maitsega) ning vaadata suurest teleskoobist või binoklist linnuparvi. Imekombel oli ilm poole tunniga sootuks teistsugune – päike säras kõrgel taevas ning ainult üksikud pilved varjutasid päikest ja märjad jalad tundusid kohe kuivemad, kõikjalt vaatasid vastu naeratavad näod.
Kuna graafik oli tihe ning ees ootas veel lühike retk Haapsallu, sai aeg vaatetornis lubamatult kiiresti otsa – enamus linde jäi loendamata. Enne kaunisse mereäärsesse linna jõudmist tehti peatus ka uhiuues õppehoones/konverentsikeskuses, kus vaadati loodusfilmi “Wings Over Wetlands,” mis tähistas ühtlasi ka projekti, mille käigus tegid ornitoloogid üle kogu maailma tööd ühise eesmärgi nimel – kaardistada kogu lindude teekond oma suvistest elupaikadest lõunamaale.
Niipea, kui buss Haapsalus peatus, vupsasid kõik tegelased kiiresti bussiuksest välja ning lidusid sööma – värskes õhus kulus palju energiat. Muidugi plaanisid Tiki eeskujulikud noored esmalt kohalikku melu ja vaatamisväärsusi nautida, kuid see õnn oli üürike – vihma sadas kui oavarrest, seega andsid ka nemad alla ja suundusid kohaliiku poodi.
Pärast söömist ning vaba aja lõppu mindi lahe äärde, et üle vaadata keset merd olnud jääkaru. Mitte päris jääkaru, vaid kuju, mis nägi tegelikult väga ehtne välja. Nagu nõiaväel kadus vihm ning hakkas paistma päike, seepärast oli kõigil piisavalt tahtmist uudistada kalameeste tööd. Väikesed olevused ujusid parvedes, neid oli palja silmaga näha, kuid kala ei näkanud, ka kalamehed ise polnud väga varmad olukorda kommenteerima. Küllap ajasid noored uudistajad lihtsalt kalad minema.
Aga ka aeg Haapsalus sai otsa ning algas pikk kodutee, mida muutsid veelgi pikemaks Eestile väga tüüpilised teeremondid ja sellest tulenevad ümbersõidud. Sellest hoolimata oli sõit Tallinnasse väga lõbus, tehtud loodusfotod pakkusid palju kõneainet ning sekeldused lehmakarjaga pakkusid palju lõbu. Oli tore päev täis uusi teadmisi ja kogemusi!
Kadri Eek, 9a
Väikese loodusekspeditsiooni eesmärk oli külastada Lääne-Eesti kaitsealasid ning vaadelda sealseid linde, sest parajasti oli kätte jõudnud aeg, mil linnud tavaliselt sealsetel randadel peatuvad, et enne pikka teekonda lõunamaale hetkeks puhata. Sihtpaigaks oli seatud just Lääne-Eesti ning mandri loodepoolseim punkt – Põõsaspea neem, mis on üks parimaid vaatluskohti veelindude rände jälgimiseks. Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelist ala, kuhu veelinnud kooduvad, võib nimetada ka pudelikaelaks – tegemist on ainult 7.5 km laiuse piirkonnaga. Ometi võib seal kohata selliseid linnuliike nagu aul, mustlagle ning kaurid. Kokku on loendatud, et sügisese rändeperioodi jooksul peatub selles punktis ligikaudu 100 000 lindu, kokkuvõtvalt rändab talivistesse pesitsuspaikadesse just läbi Osmussaare ligi 20% Loode-Euroopa lindudest üldse. Kindlasti peaks mainima, et lisaks suurpärastele vaatulsvõimalustele on tegemist väga ilusa kohaga, kuigi peale üht veerandtundi olid kõige visamadki loodussõbrad sunnitud varju otsima – tugev tuul ja vihm ühendasid oma jõud. Õnneks jõuti heita pilk kohalikule linnustikule ning vaielda, kas üks nähtud lindudest oli ikka kala- või hoopis naerukajakas.
Järgmine peatuskoht oli Noarootsi lähedal asuv vaatetorn, kuhu jõudmiseks tuli läbida tee, mis ristus lehmakarja omaga. Oli väga lõbus fantaseerida, kuidas bussitäis noori pageb kõrgele, puittreppidest üles, neid jälitamas kena pruunikas lehm! Tegelikult möödus kõik vahejuhtumiteta, vaatetornis saime maitsta kadakamarju (alguses pisut harjumatu, kuid siiski meeldiva maitsega) ning vaadata suurest teleskoobist või binoklist linnuparvi. Imekombel oli ilm poole tunniga sootuks teistsugune – päike säras kõrgel taevas ning ainult üksikud pilved varjutasid päikest ja märjad jalad tundusid kohe kuivemad, kõikjalt vaatasid vastu naeratavad näod.
Kuna graafik oli tihe ning ees ootas veel lühike retk Haapsallu, sai aeg vaatetornis lubamatult kiiresti otsa – enamus linde jäi loendamata. Enne kaunisse mereäärsesse linna jõudmist tehti peatus ka uhiuues õppehoones/konverentsikeskuses, kus vaadati loodusfilmi “Wings Over Wetlands,” mis tähistas ühtlasi ka projekti, mille käigus tegid ornitoloogid üle kogu maailma tööd ühise eesmärgi nimel – kaardistada kogu lindude teekond oma suvistest elupaikadest lõunamaale.
Niipea, kui buss Haapsalus peatus, vupsasid kõik tegelased kiiresti bussiuksest välja ning lidusid sööma – värskes õhus kulus palju energiat. Muidugi plaanisid Tiki eeskujulikud noored esmalt kohalikku melu ja vaatamisväärsusi nautida, kuid see õnn oli üürike – vihma sadas kui oavarrest, seega andsid ka nemad alla ja suundusid kohaliiku poodi.
Pärast söömist ning vaba aja lõppu mindi lahe äärde, et üle vaadata keset merd olnud jääkaru. Mitte päris jääkaru, vaid kuju, mis nägi tegelikult väga ehtne välja. Nagu nõiaväel kadus vihm ning hakkas paistma päike, seepärast oli kõigil piisavalt tahtmist uudistada kalameeste tööd. Väikesed olevused ujusid parvedes, neid oli palja silmaga näha, kuid kala ei näkanud, ka kalamehed ise polnud väga varmad olukorda kommenteerima. Küllap ajasid noored uudistajad lihtsalt kalad minema.
Aga ka aeg Haapsalus sai otsa ning algas pikk kodutee, mida muutsid veelgi pikemaks Eestile väga tüüpilised teeremondid ja sellest tulenevad ümbersõidud. Sellest hoolimata oli sõit Tallinnasse väga lõbus, tehtud loodusfotod pakkusid palju kõneainet ning sekeldused lehmakarjaga pakkusid palju lõbu. Oli tore päev täis uusi teadmisi ja kogemusi!
Kadri Eek, 9a
25 Oct 2010
Saaremaa miniteaduspäevad - kelle uurimistöö saata või kes tahab minna?
Kutsume osalema Saaremaa Miniteaduspäevadel!
Saaremaa Miniteaduspäevad on neljandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 26.-28.
novembrini 2010 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.
Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.
Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.
Registreeruda saab 13. novembrini ja selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele:
www.syg.edu.ee/klassivalinetoo/miniteadus
Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline/stend).
Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu jt.
Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja
Saaremaa Miniteaduspäevad on neljandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 26.-28.
novembrini 2010 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.
Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.
Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.
Registreeruda saab 13. novembrini ja selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele:
www.syg.edu.ee/klassivalinetoo/miniteadus
Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline/stend).
Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu jt.
Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja
23 Oct 2010
vaata telekast ETV laup kl 18.40, kordus pühap kl 13.50
Loodusdokk Uus-Guinea ekspeditsioon, 2/3 (Expedition New Guinea, Inglise 2009)
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Kus elavad suurimad haruldused
Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. Esimest korda andis ühendus ohustatud liikide andmekogu välja 2005. aastal. Nüüd uuendatud, kaartidega varustatud andmestikku saab uurida võrgupaigast http://www.zeroextinction.org/. Töö on valminud sadade uurijate võrgustiku ühistegevuses.
Kurvastaval moel kuulub vaid pool neist aladest formaalselt looduskaitse alla, sisuliselt on sellest poolest kaitse all omakorda vaid pooled alad.
Kaks ala, kus elab kõige rohkem ohustatud, nn. AZE-liike, asuvad Mehhikos: Sierra de Juarez 22 ja Veracruzi vulkaanide piirkond 16 liigiga. Haiti Massif de la Hotte on koduks 15 ja Colombia Santa Maria rahvuspark Sierra Nevadas 12 liigile. Riikidest on kõige suurem arv AZE-paiku Mehhikos: 68. Järgnevad Colombia (46), Peruu (34), Indoneesia (31), Brasiilia (27) ja Hiina (23); elurikkuse konverentsi võõrustavas Jaapanis on selliseid alasid kuus.
www.abcbirds.org
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. Esimest korda andis ühendus ohustatud liikide andmekogu välja 2005. aastal. Nüüd uuendatud, kaartidega varustatud andmestikku saab uurida võrgupaigast http://www.zeroextinction.org/. Töö on valminud sadade uurijate võrgustiku ühistegevuses.
Kurvastaval moel kuulub vaid pool neist aladest formaalselt looduskaitse alla, sisuliselt on sellest poolest kaitse all omakorda vaid pooled alad.
Kaks ala, kus elab kõige rohkem ohustatud, nn. AZE-liike, asuvad Mehhikos: Sierra de Juarez 22 ja Veracruzi vulkaanide piirkond 16 liigiga. Haiti Massif de la Hotte on koduks 15 ja Colombia Santa Maria rahvuspark Sierra Nevadas 12 liigile. Riikidest on kõige suurem arv AZE-paiku Mehhikos: 68. Järgnevad Colombia (46), Peruu (34), Indoneesia (31), Brasiilia (27) ja Hiina (23); elurikkuse konverentsi võõrustavas Jaapanis on selliseid alasid kuus.
www.abcbirds.org
Avati näitus ohustatud loomaliikidega kauplemisest - CITES
Keskkonnaministeerium avas hiljuti koostöös Tallinna loomaaiaga loomaaia Illu kohvikus näituse, mis tutvustab rahvusvaheliselt ohustatud liikidega kaubitsemist ja eksimisi selle reeglite vastu.
Näitusel on välja pandud nii tollipunktidest kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult hoogustunud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale.
Selleks et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.
Näitus loomaaias on lahti 21. novembrini.
Keskkonnaministeerium
Näitusel on välja pandud nii tollipunktidest kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult hoogustunud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale.
Selleks et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.
Näitus loomaaias on lahti 21. novembrini.
Keskkonnaministeerium
18 Oct 2010
Vaata telekast
AegRuum Loodusteaduste ajalugu: Mis on elu saladus? - P kell 10.00 ETV2
Kordus T kell 22.30
Iga mõistatus nõuab lahendust ja kust mujalt seda otsida kui mitte kõige keerukamast teada olevast organismist - inimkehast. Alguse sai see Vana-Roomas katsetega gladiaatorite elu päästa ja jätkus renessansiajal Leonardo da Vinci uurimustega. Kuid kulus veel palju aega, kuni jõuti raku mikroskoopilise maailmani ja töö tuumapommi kallal aitas kaasa suurele läbimurdele bioloogias - DNA avastamisele.
P 17. okt kell 10.00 ja T, 19.okt. kl 22.30 AegRuum Loodusteaduste ajalugu, 5/6: Mis on elu saladus? (History of Science, Inglise 2010)
Kordus T kell 22.30
Iga mõistatus nõuab lahendust ja kust mujalt seda otsida kui mitte kõige keerukamast teada olevast organismist - inimkehast. Alguse sai see Vana-Roomas katsetega gladiaatorite elu päästa ja jätkus renessansiajal Leonardo da Vinci uurimustega. Kuid kulus veel palju aega, kuni jõuti raku mikroskoopilise maailmani ja töö tuumapommi kallal aitas kaasa suurele läbimurdele bioloogias - DNA avastamisele.
P 17. okt kell 10.00 ja T, 19.okt. kl 22.30 AegRuum Loodusteaduste ajalugu, 5/6: Mis on elu saladus? (History of Science, Inglise 2010)
Värsked küsimused!!
Saabusid värsked biolooogiaolümpiaadi küsimused! Kes soovib see proovib! Küsi parimatest poodidest, kuid kindlasti saad nad kätte aadressil http://www.olympiaadid.haridus.ee/?objID=740 Pakkumine kehtib 12.novembrini. Parimatele avanevad uued võimalused! Lisainfot küsi bioloogiaõpetajalt. Kui aga kohe esimestel päevadel küsimutele ligi ei pääse, ole kannatlik ja oota, nad saabuvad peagi!
1 Oct 2010
Samblanäitus loodusmuuseumis 06.10. − 07.11.2010
Hoolimata väikesest kasvust on samblad sisult suured: kasvamiseks ei vaja mulda, jäävad ellu ka pikka aega veeta olles, alumisest otsast kõdunedes sirguvad samal ajal tipust edasi.
Samblanäitusel saab nende põnevate taimede eriilmelisust uurida mikroskoopidega.
Seda, et samblaid kasvab igasugustel kasvupindadel ning niiskus- ja valgustingimustes, näitavad Eesti loodusest kogutud liigi.
Tutvustamaks sammalde üleilmset levikut on välja pandud herbaarmaterjal Arktikast ja troopikast kogutud liikidest.
Sammalde paljunemist illustreerivad suuremõõtmelised fotod.
Näitus kuulub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste hulka Eestis.
Samblanäituse avamine toimub 6.okt. kell 16.00
Samblanäitusel saab nende põnevate taimede eriilmelisust uurida mikroskoopidega.
Seda, et samblaid kasvab igasugustel kasvupindadel ning niiskus- ja valgustingimustes, näitavad Eesti loodusest kogutud liigi.
Tutvustamaks sammalde üleilmset levikut on välja pandud herbaarmaterjal Arktikast ja troopikast kogutud liikidest.
Sammalde paljunemist illustreerivad suuremõõtmelised fotod.
Näitus kuulub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste hulka Eestis.
Samblanäituse avamine toimub 6.okt. kell 16.00
bioloogia olümpiaad
Algamas on bioloogia olümpiaadi koolivoorud.
7. klassi õpilased vastavad küsimustele 5. oktoobril 2010 Tallinna Loomaaias sealse ekspositsiooni ning varasemate teadmiste põhjal.
Kasuks tuleb eelnev tutvumine 2010. aasta loodusajakirjadega „Eesti Loodus” ja „Loodusesõber”.
Õpilased saavad küsimused samal päeval Loomaaiast ning annavad sealsamas enne
kella 18.00 ära ka vastused.
6., 8. ja 9. klassi õpilased külastavad järgmisi loodusasutusi ning vastavad küsimustele ekspositsiooni ja täiendava kodutöö põhjal:
6. ja 8. kl Tallinna Loodusmuuseum.
9.kl Tallinna Tervishoiumuuseum
10. – 12. klassi õpilased vastavad bioloogia- ja keskkonnateemalistele küsimustele kodutööna kirjanduse jt. allikate põhjal.
6. klassi ja 8. - 12. klassi bioloogiaolümpiaadi koolivooru küsimused edastatakse 18. oktoobril Tallinna Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee > 20010/2011.õa. > õppeained > bioloogia . Vastused tuleb anda õpetajale hiljemalt 12.novembril.
Juhendid soovitusliku kirjanduse ja muu info kohta on üleval bioloogiaklassis 207.
7. klassi õpilased vastavad küsimustele 5. oktoobril 2010 Tallinna Loomaaias sealse ekspositsiooni ning varasemate teadmiste põhjal.
Kasuks tuleb eelnev tutvumine 2010. aasta loodusajakirjadega „Eesti Loodus” ja „Loodusesõber”.
Õpilased saavad küsimused samal päeval Loomaaiast ning annavad sealsamas enne
kella 18.00 ära ka vastused.
6., 8. ja 9. klassi õpilased külastavad järgmisi loodusasutusi ning vastavad küsimustele ekspositsiooni ja täiendava kodutöö põhjal:
6. ja 8. kl Tallinna Loodusmuuseum.
9.kl Tallinna Tervishoiumuuseum
10. – 12. klassi õpilased vastavad bioloogia- ja keskkonnateemalistele küsimustele kodutööna kirjanduse jt. allikate põhjal.
6. klassi ja 8. - 12. klassi bioloogiaolümpiaadi koolivooru küsimused edastatakse 18. oktoobril Tallinna Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee > 20010/2011.õa. > õppeained > bioloogia . Vastused tuleb anda õpetajale hiljemalt 12.novembril.
Juhendid soovitusliku kirjanduse ja muu info kohta on üleval bioloogiaklassis 207.
27 Sept 2010
Kutse teadusmeedia konverentsile «Teadusrikkuse levialas» 28.-29. oktoobril 2010
Olete oodatud 28.–29. oktoobril Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses (Viru väljak 3, Tallinn) toimuvale teadusmeedia konverentsile "Teadusrikkuse levialas".
Info ja registreerumine konverentsi kodulehel http://teadus.err.ee/teaduskonverents/
Kolmandal teadusmeedia konverentsil keskendutakse kolmele põhiküsimusele:
* Kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega?
* Kuidas suurendada teaduse atraktiivsust?
* Kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet?
Tutvustatakse lahendusi, esitletakse edulugusid ning antakse üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Konverentsile on oodatud teaduse populariseerimisest huvitatud teadlased, ajakirjanikud, pressiesindajad, üliõpilased, õpetajad ja kõik teised huvilised.
TeaMe programmi raames toimuva konverentsi peakorraldaja on Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Teadusajakirjanike Seltsi ja SA Archimedesega.
Lugupidamisega
Elis Vengerfeldt
Info ja registreerumine konverentsi kodulehel http://teadus.err.ee/teaduskonverents/
Kolmandal teadusmeedia konverentsil keskendutakse kolmele põhiküsimusele:
* Kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega?
* Kuidas suurendada teaduse atraktiivsust?
* Kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet?
Tutvustatakse lahendusi, esitletakse edulugusid ning antakse üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Konverentsile on oodatud teaduse populariseerimisest huvitatud teadlased, ajakirjanikud, pressiesindajad, üliõpilased, õpetajad ja kõik teised huvilised.
TeaMe programmi raames toimuva konverentsi peakorraldaja on Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Teadusajakirjanike Seltsi ja SA Archimedesega.
Lugupidamisega
Elis Vengerfeldt
23 Sept 2010
Noore teadlase mäng
Kuidas mängida koos targalt? Üks võimalus selleks on noore teadlase mäng aadressil http://bio.edu.ee/teadlane/
Lugege kõigepealt läbi tutvustus, seejärel registreeruge, ja asugegi mängima! Parem on mängida mitmekesi koos, on lõbusam, ja saab küsimusi läbi arutada või oma kehade peal läbi proovida.
Lugege kõigepealt läbi tutvustus, seejärel registreeruge, ja asugegi mängima! Parem on mängida mitmekesi koos, on lõbusam, ja saab küsimusi läbi arutada või oma kehade peal läbi proovida.
20 Sept 2010
Mis toimus 20.sept 1952
20. septembril 1952 avaldati raport, milles tõdeti, et DNA on pärilikkuse kandja. Raporti avaldasid Alfred Hershey ja Martha Chase, kes uurisid bakteriviirusi. Ilmnes, et bakteriraku nakatumisel viirusega tungib viirusosakesest rakku üksnes DNA ja see on piisav uute viirusosakeste (DNA+kapsiidivalk) moodustumiseks. Järelikult kannab DNA viiruse pärilikkust.
Edaspidi lugege sel päeval toimunud teadussündmustest twitteri lingi alt!
Edaspidi lugege sel päeval toimunud teadussündmustest twitteri lingi alt!
17 Sept 2010
Teadlaste öö 24.septembril
Teaduskohvik kuulab teadlaste unistusi
Tarkade Klubi teaduskohvik poeb seekord Teadlaste Öö tiiva alla, kutsudes osa saama arutelust «Millest teadlased unistavad?». Oma unistusi jagavad TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve ja KBFI teadur, osakestefüüsik Andi Hektor.
Seoses Teadlaste Ööga on muutunud ka teaduskohviku tavapärased aeg ja koht. Seekord koguneme reedel, 24. septembril kell 18 kohvikus Väike Pariis, mis asub Tallinnas Vabaduse väljaku maa-aluses osas. Osavõtt on prii.
Vaadake ka teisi teadlaste öö ettevõtmisi Tallinnas: AHHAA keskuses kl 17.00 DNA ja KUMMIKARUD, 18.00 ja 20.00 KEEMIATEATER, kl 19.00 MARTSIPANILABOR ja palju muud
Tarkade Klubi teaduskohvik poeb seekord Teadlaste Öö tiiva alla, kutsudes osa saama arutelust «Millest teadlased unistavad?». Oma unistusi jagavad TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve ja KBFI teadur, osakestefüüsik Andi Hektor.
Seoses Teadlaste Ööga on muutunud ka teaduskohviku tavapärased aeg ja koht. Seekord koguneme reedel, 24. septembril kell 18 kohvikus Väike Pariis, mis asub Tallinnas Vabaduse väljaku maa-aluses osas. Osavõtt on prii.
Vaadake ka teisi teadlaste öö ettevõtmisi Tallinnas: AHHAA keskuses kl 17.00 DNA ja KUMMIKARUD, 18.00 ja 20.00 KEEMIATEATER, kl 19.00 MARTSIPANILABOR ja palju muud
10 Sept 2010
Füüsika, keemia ja bioloogia õpitoad - ainulaadne võimalus huvilistele
Mis on loodusainetes kõige põnevam? Katsed! - on kõlav vastus. Kas koolis õnnestub neid piisavalt teha? Kahjuks ei. Aga nüüd on kõikidel huvilistel võimalik ühineda - spetsialistid tulevad 8 korda aastas 4 tunniks korraga meie kooli bioloogia, keemia või füüsikahuvilistega katseid läbi viima, tunnivälistel - ja sisestel põnevatel teemadel rääkima Sellist võimalust ei anta kuigi tihti! Võta oma sõber kaasa (ei pea käima meie koolis), registreeri ennast http://fyysika.ee/opikojad/ ja saame kokku teiste huvilistega, et koos mõnusalt aega veeta! Anna ka aineõpetajale teada või pane oma nimi siia kommentaari, millise õpikojaga tahad liituda.
9 Sept 2010
Eluslooduse süstemaatika
Check out this SlideShare Presentation:
Eluslooduse süstemaatika
View more presentations from Kristel Mäekask.
7 Sept 2010
Joonistusvõistlus elurikkuse teemadel
Elurikkus ootab ülesjoonistamist
Kolmapäevast, 1. septembrist algab elurikkuse ehk bioloogilisele mitmekesisuse aastale pühendatud arvutijoonistuste võistlus, millel saavad osaleda kõik looduse- ja kunstihuvilised lapsed, noored ning täiskasvanud.
Tänavu tähistatav rahvusvaheline elurikkuse aasta paneb sel sügisel proovile eestimaalaste joonistamisoskuse. Pintsli asemel tuleb kasutada arvutihiirt või digilauda, ülesjoonistamist ootavad nii bakterid kui looma- ja taimeliigid, evolutsioon, kliimamuutused, elurikkuse kaitsmine ja selle kadu.
Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad ja temaatilised eripreemiad. Joonistusi saab esitada kuni 15. novembrini aadressil http://joonistaja.eenet.ee , kust saab ka täpsemad juhiseid võistluse kohta.
Võistluse korraldavad EENet ja Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, toetavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus - ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest,
kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.
Elu meie koduplaneedil on alati olnud pidevas muutumises. Ometi ei ole ükski liik mõjutanud keskkonda ja kahandanud ümbritsevat elurikkust sellisel määral nagu meie ise. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme
olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.
ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks, et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele. Eestis langeb elurikkuse aasta tähistamine kokku meie looduskaitse 100. juubeliga. Mõlema sündmuse raames toimuvaid tegevusi koordineerivad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet (http://www.keskkonnaamet.ee/lk100).
Lisainfo arvutijoonistusvõistluste kohta: Anne Märdimäe, EENeti osakonnajuhataja, 730 2110, anne.mardimae@eenet.ee
Kolmapäevast, 1. septembrist algab elurikkuse ehk bioloogilisele mitmekesisuse aastale pühendatud arvutijoonistuste võistlus, millel saavad osaleda kõik looduse- ja kunstihuvilised lapsed, noored ning täiskasvanud.
Tänavu tähistatav rahvusvaheline elurikkuse aasta paneb sel sügisel proovile eestimaalaste joonistamisoskuse. Pintsli asemel tuleb kasutada arvutihiirt või digilauda, ülesjoonistamist ootavad nii bakterid kui looma- ja taimeliigid, evolutsioon, kliimamuutused, elurikkuse kaitsmine ja selle kadu.
Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad ja temaatilised eripreemiad. Joonistusi saab esitada kuni 15. novembrini aadressil http://joonistaja.eenet.ee , kust saab ka täpsemad juhiseid võistluse kohta.
Võistluse korraldavad EENet ja Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, toetavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus - ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest,
kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.
Elu meie koduplaneedil on alati olnud pidevas muutumises. Ometi ei ole ükski liik mõjutanud keskkonda ja kahandanud ümbritsevat elurikkust sellisel määral nagu meie ise. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme
olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.
ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks, et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele. Eestis langeb elurikkuse aasta tähistamine kokku meie looduskaitse 100. juubeliga. Mõlema sündmuse raames toimuvaid tegevusi koordineerivad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet (http://www.keskkonnaamet.ee/lk100).
Lisainfo arvutijoonistusvõistluste kohta: Anne Märdimäe, EENeti osakonnajuhataja, 730 2110, anne.mardimae@eenet.ee
TTÜ Tehnoloogiakoolis
Tule võta osa TTÜ Tehnoloogiakoolis toimuvatest kursustest!
Sügisel 2010 leiavad aset järgmised kursused:
„Tootearendus ja disain“:
Toimumisperiood: 18.09.2010-04.12.2010, Tallinna Tehnikaülikoolis
Tegu on kursusega, kus loengutes ja töötubades tutvustatakse tootearendust, tootearenduse protsesse ja tehnoloogiaid ning inseneritööd. Räägitakse innovatsioonist, patentidest ja patentimisest, meeskonnatööst, tööstusdisainist ja ergonoomikast.
Praktilises osas teostatakse koos tiimiga projekt. Igal meeskonnal tuleb loengutes saadud teadmisi kasutades valmistada enda väljamõeldud toote prototüüp. Prototüüpe esitletakse TTÜ Spordihoones toimuva robotivõistluse Robotex publikule 4.detsembril 2010.
Antud kursusel saab osaleda maksimaalselt 5 kooli. Iga kool paneb välja 10.-12. klassi õpilastest 5-liikmelise võistkonna. Meeskonnas peab olema vähemalt 2 poissi ja 2 tüdrukut.
„Kreemide valmistamise tehnoloogia : Kreemi koostisest karbi disainini“
Toimumisperiood: 25.09.2010-06.11.2010, Tallinna Tehnikaülikoolis
Kursuse raames antakse ülevaade salvidest, kreemidest, emulsioonidest ja muudest kosmeetikatoodetest, nende valmistamise tehnoloogiast ja kasutusalast.
Igaüks saab valmistada enda valitud koostisega erinevaid kreeme ning kujundada oma kreemidele tutvustava ja atraktiivse sildi.
Antud kursust on kaks, esimene on mõeldud eesti keelt kõnelevatele õpilastele ja teine vene keelt kõnelevatele. Mõlema kursuse sisu on täpselt sama.
Kõik kursused on ÕPILASTELE TASUTA!!!
Lisaks kõigil kursuse läbinud õpilastel on võimalus omistada TTÜ tunnistus, mis sisseastumisel võib anda kuni ühe lisa konkursipunkti!
Täpsem info ja registreerimine aadressil http://tehnoloogiakool.ttu.ee/
Tule saa osake TTÜ-s õpitavatest võimalustest!
Ootame sinu küsimusi,
Tel. 620 3606
tehnoloogiakool@ttu.ee
http://tehnoloogiakool.ttu.ee/
Kui on huvilisi, siis andke kiiresti teada! paneme võistkonna kokku, ja hakkame õppima!
Sügisel 2010 leiavad aset järgmised kursused:
„Tootearendus ja disain“:
Toimumisperiood: 18.09.2010-04.12.2010, Tallinna Tehnikaülikoolis
Tegu on kursusega, kus loengutes ja töötubades tutvustatakse tootearendust, tootearenduse protsesse ja tehnoloogiaid ning inseneritööd. Räägitakse innovatsioonist, patentidest ja patentimisest, meeskonnatööst, tööstusdisainist ja ergonoomikast.
Praktilises osas teostatakse koos tiimiga projekt. Igal meeskonnal tuleb loengutes saadud teadmisi kasutades valmistada enda väljamõeldud toote prototüüp. Prototüüpe esitletakse TTÜ Spordihoones toimuva robotivõistluse Robotex publikule 4.detsembril 2010.
Antud kursusel saab osaleda maksimaalselt 5 kooli. Iga kool paneb välja 10.-12. klassi õpilastest 5-liikmelise võistkonna. Meeskonnas peab olema vähemalt 2 poissi ja 2 tüdrukut.
„Kreemide valmistamise tehnoloogia : Kreemi koostisest karbi disainini“
Toimumisperiood: 25.09.2010-06.11.2010, Tallinna Tehnikaülikoolis
Kursuse raames antakse ülevaade salvidest, kreemidest, emulsioonidest ja muudest kosmeetikatoodetest, nende valmistamise tehnoloogiast ja kasutusalast.
Igaüks saab valmistada enda valitud koostisega erinevaid kreeme ning kujundada oma kreemidele tutvustava ja atraktiivse sildi.
Antud kursust on kaks, esimene on mõeldud eesti keelt kõnelevatele õpilastele ja teine vene keelt kõnelevatele. Mõlema kursuse sisu on täpselt sama.
Kõik kursused on ÕPILASTELE TASUTA!!!
Lisaks kõigil kursuse läbinud õpilastel on võimalus omistada TTÜ tunnistus, mis sisseastumisel võib anda kuni ühe lisa konkursipunkti!
Täpsem info ja registreerimine aadressil http://tehnoloogiakool.ttu.ee/
Tule saa osake TTÜ-s õpitavatest võimalustest!
Ootame sinu küsimusi,
Tel. 620 3606
tehnoloogiakool@ttu.ee
http://tehnoloogiakool.ttu.ee/
Kui on huvilisi, siis andke kiiresti teada! paneme võistkonna kokku, ja hakkame õppima!
Võistlus 7.-8 . klassile
Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja SA Archimedes kutsuvad osa võtma elurikkuse võistlusmängust "Meie oma kaitseala".
Mäng toimub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste raames ning on suunatud 7.-8. klassi õpilastele. Võistlusmäng pakub osalejatele suurepärase praktilise ja loomingulise võimaluse uurida üheskoos oma kodukoha elurikkust ning tutvustada seda teistele. Kõikidele võistlustöödele antakse personaalset tagasisidet, nii saavad õpilased teada, milles nad on väga head ning õppida, mida edaspidi paremini teha.
Mäng koosneb kahest voorust. Esimene voor algab 8.septembril. See on meeskondade loominguline iseseisev uurimistöö oma kaitseala loomisel ja siia on oodatud kõikide koolide meeskonnad üle Eesti. Teine voor toimub 2011.aasta juunikuus. Siis toimub meeskondlik seiklusmäng Eestimaa looduses, kus läheb vaja loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Lõppvooru kutsutakse iga maakonna parimad esimese vooru põhjal.
Head õpetajad, palun levitage seda infot õpilaste hulgas ning julgustage neid osalema!
Julge alustab ja võidab!
Registreerumine ja täpsem info:
http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala
------------------
Kellele?
Elurikkuse mängule on oodatud kõik aktiivsed ja huvilised noored 7.-8.klassist koos juhendajaga või iseseisva meeskonnana.
Millal toimub?
Mängu I voor toimub elurikkuse aastal ussi urguminemise päevast kuni mardipäevani ehk 8.septembrist 10. novembrini 2010.
Kuidas osaleda?
Koguge kokku huviliste seltskond, tutvuge mängu juhendiga kodulehel www.archimedes.ee/meieomakaitseala ning asuge tegutsema! Meeskonna liikmete arv ei ole piiratud, sinna võib kuuluda kasvõi terve klass, kuid lõppvooru pääseb vaid 5 meeskonnaliiget.
Mis saab edasi?
Peale mardipäeva koguneb žürii, kes asub uurima ja hindama teie tegevust.
Parimad saavad auhinnatud ning lisaks pääseb igast maakonnast üks meeskond edasi mängu lõppvooru. Lõppvooru võitja-meeskonna saadame põnevale loodusreisile meie naaberriiki. Tublisid osalejaid ootavad elurikkuse-teemalised meened ja muidugi uued teadmised, mis mängu käigus kogunevad. Parimatele juhendajatele eriauhinnad.
Miks?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Elurikkuse võistlusmäng viib osalejad ninapidi loodusesse ning juhib tähelepanu looduse rikkusele meie kodukohas.
Korraldajad:
Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja SA Archimedes
Kohtumiseni võistlusmängus!
Kontakt ja lisainfo:
http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala
Janika Ruusmaa
janika.ruusmaa@teec.ee
skype: janikaruusmaa
Kersti Sõgel
kersti.sogel@teec.ee
Mäng toimub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste raames ning on suunatud 7.-8. klassi õpilastele. Võistlusmäng pakub osalejatele suurepärase praktilise ja loomingulise võimaluse uurida üheskoos oma kodukoha elurikkust ning tutvustada seda teistele. Kõikidele võistlustöödele antakse personaalset tagasisidet, nii saavad õpilased teada, milles nad on väga head ning õppida, mida edaspidi paremini teha.
Mäng koosneb kahest voorust. Esimene voor algab 8.septembril. See on meeskondade loominguline iseseisev uurimistöö oma kaitseala loomisel ja siia on oodatud kõikide koolide meeskonnad üle Eesti. Teine voor toimub 2011.aasta juunikuus. Siis toimub meeskondlik seiklusmäng Eestimaa looduses, kus läheb vaja loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Lõppvooru kutsutakse iga maakonna parimad esimese vooru põhjal.
Head õpetajad, palun levitage seda infot õpilaste hulgas ning julgustage neid osalema!
Julge alustab ja võidab!
Registreerumine ja täpsem info:
http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala
------------------
Kellele?
Elurikkuse mängule on oodatud kõik aktiivsed ja huvilised noored 7.-8.klassist koos juhendajaga või iseseisva meeskonnana.
Millal toimub?
Mängu I voor toimub elurikkuse aastal ussi urguminemise päevast kuni mardipäevani ehk 8.septembrist 10. novembrini 2010.
Kuidas osaleda?
Koguge kokku huviliste seltskond, tutvuge mängu juhendiga kodulehel www.archimedes.ee/meieomakaitseala ning asuge tegutsema! Meeskonna liikmete arv ei ole piiratud, sinna võib kuuluda kasvõi terve klass, kuid lõppvooru pääseb vaid 5 meeskonnaliiget.
Mis saab edasi?
Peale mardipäeva koguneb žürii, kes asub uurima ja hindama teie tegevust.
Parimad saavad auhinnatud ning lisaks pääseb igast maakonnast üks meeskond edasi mängu lõppvooru. Lõppvooru võitja-meeskonna saadame põnevale loodusreisile meie naaberriiki. Tublisid osalejaid ootavad elurikkuse-teemalised meened ja muidugi uued teadmised, mis mängu käigus kogunevad. Parimatele juhendajatele eriauhinnad.
Miks?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Elurikkuse võistlusmäng viib osalejad ninapidi loodusesse ning juhib tähelepanu looduse rikkusele meie kodukohas.
Korraldajad:
Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja SA Archimedes
Kohtumiseni võistlusmängus!
Kontakt ja lisainfo:
http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala
Janika Ruusmaa
janika.ruusmaa@teec.ee
skype: janikaruusmaa
Kersti Sõgel
kersti.sogel@teec.ee
3 Sept 2010
Võimalused huvilistele - TÜ Teaduskool
Tartu Ülikool alustab õige pea jälle teaduskooli kursustega. Vaadake erinevate kursuste pakkumisi ja valige endale sobivad.
Bioloogia pakutakse 5 kursust: inimese anatoomia ja füsioloogia 9.klassile, gümnaasiumile :geneetika ja evolutsioon, taimeanatoomia, anatoomia ja füsioloogia (soovitaks tulevastele arstidele, meil G3 teemad), rakubioloogia ja biokeemia (G2 teemad).
Füüsikas pakutakse 7 kursust erinevatele vanustele sh astronoomia ja kosmosetehnoloogia. Keemias pakutakse 6 kursust lisaks kooliekkemiale ja ettevalmistuseks keemiaolümpiaadiks.
Enamus kursuseid on veebipõhised. Mõelge - teate rohkem kui teised! Ja aineolümpiaadidel, riigieksamil ning tulevikus ülikoolis olete selgete eelistega.
Kui mõne kursuse valite, rõõmustage sellest teadaandmisega ka õpetajat
Bioloogia pakutakse 5 kursust: inimese anatoomia ja füsioloogia 9.klassile, gümnaasiumile :geneetika ja evolutsioon, taimeanatoomia, anatoomia ja füsioloogia (soovitaks tulevastele arstidele, meil G3 teemad), rakubioloogia ja biokeemia (G2 teemad).
Füüsikas pakutakse 7 kursust erinevatele vanustele sh astronoomia ja kosmosetehnoloogia. Keemias pakutakse 6 kursust lisaks kooliekkemiale ja ettevalmistuseks keemiaolümpiaadiks.
Enamus kursuseid on veebipõhised. Mõelge - teate rohkem kui teised! Ja aineolümpiaadidel, riigieksamil ning tulevikus ülikoolis olete selgete eelistega.
Kui mõne kursuse valite, rõõmustage sellest teadaandmisega ka õpetajat
5 Aug 2010
Teaduslaager
Kes tahab palju teada, sellele vähemalt suu peale ei lööda.” (Vana Käsmu sõna)
Kes tahab tippteadlaste suust kuulda vastuseid järgnevatele küsimustele, see tulgu teadus.ee suvekooli Käsmu.
Kust võtab Maa oma energia?
Kas suurim põrguti vallandab Maal põrgu?
Kui palju säästmine ikka säästab?
Kuidas aidata baktereid meie kõhus?
Kustkohast energia ikkagi tuleb?
Kas gaasitoru suurendab Läänemere energiat?
Mis kell avatakse esimene Eesti tuumajaam?
Kas energia jääb meile jalgu?
Miks muusikat ja kunsti ei tehta puhtast energiast?
Mida kõigest sellest arvasid vanad roomlased?
Lisaks: õppereis pimeenergia pildistamiseks; laste energiatöötuba; muinastulede öö jm.
Suvekool „Energiliselt energiast” toimub 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel. Meie käsitleme energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Püüame leida energia kohta looduses, ühiskonnas, inimese endagi sees, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle.
Meil on energilisi toetajaid: Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium, teaduse populariseerimise programm TeaMe, ilm.ee.
Rohkem infot saadteadus.ee lehelt
Kes tahab tippteadlaste suust kuulda vastuseid järgnevatele küsimustele, see tulgu teadus.ee suvekooli Käsmu.
Kust võtab Maa oma energia?
Kas suurim põrguti vallandab Maal põrgu?
Kui palju säästmine ikka säästab?
Kuidas aidata baktereid meie kõhus?
Kustkohast energia ikkagi tuleb?
Kas gaasitoru suurendab Läänemere energiat?
Mis kell avatakse esimene Eesti tuumajaam?
Kas energia jääb meile jalgu?
Miks muusikat ja kunsti ei tehta puhtast energiast?
Mida kõigest sellest arvasid vanad roomlased?
Lisaks: õppereis pimeenergia pildistamiseks; laste energiatöötuba; muinastulede öö jm.
Suvekool „Energiliselt energiast” toimub 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel. Meie käsitleme energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Püüame leida energia kohta looduses, ühiskonnas, inimese endagi sees, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle.
Meil on energilisi toetajaid: Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium, teaduse populariseerimise programm TeaMe, ilm.ee.
Rohkem infot saadteadus.ee lehelt
30 Jul 2010
Suurepärane suvi!
On hämmastavalt raske istuda arvuti taha, kui väljas on ilus ilm ja temperatuur on viimase kuu püsinud ebanormaalselt kõrgel ning aiatööd ja ujumine ootavad. Nüüd, kui hakkab pisitasa külmemaks! minema, on ka rohkem tahtmist tööd teha ja inimestega meilitsi ning virutaalselt suhelda.
Mis siis toimunud on või toimuma saab? On olnud rõõm sõita Eestimaal ringi - nii Lõuna-, Kesk- kui Põhja-Eestis ning näha, kuidas põllumajandus on aasta-aastalt aina suuremaid alasid haaranud ja vähem on söötis maad, selle asemel on valmivad vilja-, ristiku (lutserni, ida-kitseherne)- ja rapsipõllud ning heinamaad. Vooremaa maastik on võrreldav Lõuna-Eesti küngastikuga, kus järsku avanevad hingematvad vaated all avanevatele metsadele ja põldudele, järvedele ja korda tehtud majapidamistele. Saadjärve põhi on kaetud rändkarpidega, Kaiavere järv vesikuppude ja Männiku karjäär õitsevate vesikuuskedega.Kallaste liivakivipaljandi punane liiv talletus lapse riietesse nii püsivalt, et ka mitmekordse pesu ja loputusega ei saanud vist kogu punast värvi sealt ära. Aga metsvaarikad Kallaste kalda all olid küll head. Peipsi järv käitus nagu meri - ühel päeval oli vesi soe nagu supp, kaks päeva hiljem täielik jäävesi. Alatskivi mõis on väljaspoolt juba enam-vähem renoveeritud ja sees peaks asjad korda saama augusti lõpuks. Mõelda vaid, et meie aladel on mõis, mis on tehtud Inglise kuninganna Šotimaa residentsi Balmorali järgi! Aga suur!sugune Kolga mõis koos laiaulatusliku kompleksiga on kahjuks korda tegemata ja võime vaid ette kujutada, millina ta võis oma hiilgepäevadel olla. Mulle nii meeldib mõelda, kuidas inimesed võisid tol ajal riides käia, millised olid igapäevatoimetused... Aga enne Kolga mõisa jõudmist sai käidud Valkla rannas ujumas ja juuli viimast sooja ilma nautimas. Ning jälle kord aitas sõbranna avastada Eestimaa vaatamisväärsusi: Turje kelder on laulukaaresarnane koobas, mitte küll väga kõrge ega suur, kuid kevadise suurvee ajal või talvel kindlasti veelgi ilusam kui praegu. Ja ma ei teadnudki, et sealsamas lähedal on Muuksi kivikalmete kogu (suurim Eestis oma 65 kalmega) ning Muuksi linnamägi, millelt avaneb vaade Juminda poolsaarele - jällegi saab mõelda muistsele elule.
Nii et on saanud siin ja seal käia, sööta erinevate piirkondade sääski ja parme, võidelda mesilaste ja herilastega, nopitud maasikaid ja muulukaid, mustikaid ja vaarikaid, ujutud erinevates järvedes ja jupikese mereski, sõidetud auto ja bussi ja paadiga, keedetud moose ja korjatud kurke, herneid, tilli, salatit ja muudki. Nii et on arusaadav, et päriselu on nii huvitav, et augustis ootavatest plaanidest annan märku järgmise virtuaalse rännu ajal. Aga praegu - Männikule ujuma!
Mis siis toimunud on või toimuma saab? On olnud rõõm sõita Eestimaal ringi - nii Lõuna-, Kesk- kui Põhja-Eestis ning näha, kuidas põllumajandus on aasta-aastalt aina suuremaid alasid haaranud ja vähem on söötis maad, selle asemel on valmivad vilja-, ristiku (lutserni, ida-kitseherne)- ja rapsipõllud ning heinamaad. Vooremaa maastik on võrreldav Lõuna-Eesti küngastikuga, kus järsku avanevad hingematvad vaated all avanevatele metsadele ja põldudele, järvedele ja korda tehtud majapidamistele. Saadjärve põhi on kaetud rändkarpidega, Kaiavere järv vesikuppude ja Männiku karjäär õitsevate vesikuuskedega.Kallaste liivakivipaljandi punane liiv talletus lapse riietesse nii püsivalt, et ka mitmekordse pesu ja loputusega ei saanud vist kogu punast värvi sealt ära. Aga metsvaarikad Kallaste kalda all olid küll head. Peipsi järv käitus nagu meri - ühel päeval oli vesi soe nagu supp, kaks päeva hiljem täielik jäävesi. Alatskivi mõis on väljaspoolt juba enam-vähem renoveeritud ja sees peaks asjad korda saama augusti lõpuks. Mõelda vaid, et meie aladel on mõis, mis on tehtud Inglise kuninganna Šotimaa residentsi Balmorali järgi! Aga suur!sugune Kolga mõis koos laiaulatusliku kompleksiga on kahjuks korda tegemata ja võime vaid ette kujutada, millina ta võis oma hiilgepäevadel olla. Mulle nii meeldib mõelda, kuidas inimesed võisid tol ajal riides käia, millised olid igapäevatoimetused... Aga enne Kolga mõisa jõudmist sai käidud Valkla rannas ujumas ja juuli viimast sooja ilma nautimas. Ning jälle kord aitas sõbranna avastada Eestimaa vaatamisväärsusi: Turje kelder on laulukaaresarnane koobas, mitte küll väga kõrge ega suur, kuid kevadise suurvee ajal või talvel kindlasti veelgi ilusam kui praegu. Ja ma ei teadnudki, et sealsamas lähedal on Muuksi kivikalmete kogu (suurim Eestis oma 65 kalmega) ning Muuksi linnamägi, millelt avaneb vaade Juminda poolsaarele - jällegi saab mõelda muistsele elule.
Nii et on saanud siin ja seal käia, sööta erinevate piirkondade sääski ja parme, võidelda mesilaste ja herilastega, nopitud maasikaid ja muulukaid, mustikaid ja vaarikaid, ujutud erinevates järvedes ja jupikese mereski, sõidetud auto ja bussi ja paadiga, keedetud moose ja korjatud kurke, herneid, tilli, salatit ja muudki. Nii et on arusaadav, et päriselu on nii huvitav, et augustis ootavatest plaanidest annan märku järgmise virtuaalse rännu ajal. Aga praegu - Männikule ujuma!
31 May 2010
Õpilaste Teaduslik Ühing kutsub suvelaagrisse!
Viitnalaager on traditsiooniline ÕTÜ üritus, mis toimub igal aastal augusti alguses Lääne-Virumaal Viitnal.
Selleaastased laagri loengud ja keskustelud koonduvad SELGUSE JA SELGUSETUSE ümber. Erinevate alade teadlased toovad õpilasteni oma uurimisvaldkonna põnevaimad seigad ning uurivad nende selgemaid ning vähemselgemaid külgi. Õhtuti toimuvad laagris dispuudid, mille käigus saavad kõik õpilased diskuteerida mõne põneva küsimuse ümber. Laagri teisel päeval toimub retk Käsmu, kus tutvutakse poolsaare vaatamisväärsustega ja räägitakse juurde huvitavat juttu.
Viitnalaagri tegevused algavad 8. augustil kell 14.00 ja lõpevad 10. augusti lõunaks. Enamik programmilisest tegevusest toimub järveäärse maja kaminasaalis ja suures õuetelgis. Laagriliste kasutada on kaks sauna ning ilusa ilma korral ka lõkkeplatsid. Ujuda saab Viitna Suurjärves.
Ööbimine on 2–4-kohalistes tubades. Pesemisvõimalus ja WC on enamikus tubades, mõnes üksikus ka koridoris. Kohapeal on olemas voodiriided, väike käterätik, sööginõud. Süüa antakse kohapeal. Nii toit kui ööbimine on laagris osalejale tasuta.
Registreeru ja jälgi informatsiooni veebis: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=343
Viitnalaager on ka Facebookis!
Suurepärast suve ja kohtumiseni Viitnal!
Kaili Kaseorg
ÕTÜ tegevused/konkursside koordinaator
Sihtasutus Archimedes
Väike-Turu 8
51013 Tartu
Tel +372 730 0332, +372 58050869
kaili.kaseorg@archimedes.ee
Selleaastased laagri loengud ja keskustelud koonduvad SELGUSE JA SELGUSETUSE ümber. Erinevate alade teadlased toovad õpilasteni oma uurimisvaldkonna põnevaimad seigad ning uurivad nende selgemaid ning vähemselgemaid külgi. Õhtuti toimuvad laagris dispuudid, mille käigus saavad kõik õpilased diskuteerida mõne põneva küsimuse ümber. Laagri teisel päeval toimub retk Käsmu, kus tutvutakse poolsaare vaatamisväärsustega ja räägitakse juurde huvitavat juttu.
Viitnalaagri tegevused algavad 8. augustil kell 14.00 ja lõpevad 10. augusti lõunaks. Enamik programmilisest tegevusest toimub järveäärse maja kaminasaalis ja suures õuetelgis. Laagriliste kasutada on kaks sauna ning ilusa ilma korral ka lõkkeplatsid. Ujuda saab Viitna Suurjärves.
Ööbimine on 2–4-kohalistes tubades. Pesemisvõimalus ja WC on enamikus tubades, mõnes üksikus ka koridoris. Kohapeal on olemas voodiriided, väike käterätik, sööginõud. Süüa antakse kohapeal. Nii toit kui ööbimine on laagris osalejale tasuta.
Registreeru ja jälgi informatsiooni veebis: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=343
Viitnalaager on ka Facebookis!
Suurepärast suve ja kohtumiseni Viitnal!
Kaili Kaseorg
ÕTÜ tegevused/konkursside koordinaator
Sihtasutus Archimedes
Väike-Turu 8
51013 Tartu
Tel +372 730 0332, +372 58050869
kaili.kaseorg@archimedes.ee
25 May 2010
Sünteetiline elu?
18 May 2010
Edukas osalemine looduse tundmise võistlusel
Eelmisel reedel, 14.mail, kui enamus õpilasi vaevles tundides ilusa ilma eest peidus olemisega, oli hulk 8.klassi neide Rocca al Mares oma teadmisi kontrollimas ja teistega võistlemas. Nimelt toimus iga-aastane looduse tundmise võistlus, mille käigus kontrollitakse taimede (sh puude ja sammalde) tundmist, linnulaulu ja liblikate teadmist jm. Igal aastal on meie õpilased seal aktiivselt osalenud ja nüüdki oli väljas kolm gruppi. Ja ega saakki kesiseks jäänud: 8a klassi naiskond 1 (Anneli, Rebekka, Mari-Liis ja Kadri) said tubli 3.koha, 8b kl naiskond (Maria, Kristina, Ann, Katrina, Liisa) sai 7.koha ja 8a kl naiskond 2 ( Kelly, Carolin, Kärt, Katrin, Pilleriin) sai 10.koha 15 võistkonnahulgas. Autasuks õnnestub enamusel neist sõita sügisel ekskursioonile Lääne-Eesti looduskaitsealadele.
Tublid!
Tublid!
14 May 2010
Imeilus matkapäev
13.mail käis kooli valitud seltskond:) Aegviidus imeilusat ilma nautimas. Matk ühtepidi ja teistpidi piki vallseljakuid, järv ühel ja järv teisel pool teed, jääaegsetest sulajääaukudest rääkimata. Ilm oli ilus ja seltskond lahe. Osa rahvast mängis palli ja teised võtsid niisama päikest. Aga tekkis ka küsimus suurele ringile: kui kõrge on see puu seal tarekese taga? Kiitus matemaatikaõpetajatele, kes on lastele selgeks teinud, kuidas joonlaua, kolmnurga ja päikese abil puu kõrgust määrata. Aga kui abivahendiks on vaid sinu kaks parimat sõpra sh sa ise ja päike ka ei paista, mida siis teha? Erinevaid meetodeid mõeldi välja või hinnati niisama umbes, pakkumisi tuli viieteistkümnest kolmekümne meetrini. Aga kuidas siis määrata puude kõrgust tehnilise abita? Kuidas karjapoisid mõõdavad? Mida arvad sina?
Bioloogiline kasutegur oli ka sees - nüüd teab nii mõnigi inimene, kuidas laulab väike-lehelind ja metsvint, milline on sinilill ja võsaülane, jänesekapsas ja lepiklill, mustikas ja pohl, püsik-seljarohi ja pihlakas, vaskuss ja vaarikas. Ning jälle kord tõdes gümnaasiumi seltskond, et teavad loodust häbiväärselt vähe, ja põhikool, et milleks ma pidin neid liike tundma õppima, kui ma sellest hoolimata tööst ei pääse. Ealised iseärasused.
Ning kui viimane metsast tulev seltskond coca-cola ja viinapudeli, saia kilekoti ja hea tujuga (esimesed kolm metsast korjatud prügiloomulikult,mis te siis mõtlesite ?!) metsast väljus, oli selge, et päev on täie ette läinud. Vähemalt minu jaoks. Kuigi rahvalik-seltskondlikud mängud jäid mängimata ja järvede nimed teadmata.Aitäh korraldajatele õpilasomavalitsusest.
Bioloogiline kasutegur oli ka sees - nüüd teab nii mõnigi inimene, kuidas laulab väike-lehelind ja metsvint, milline on sinilill ja võsaülane, jänesekapsas ja lepiklill, mustikas ja pohl, püsik-seljarohi ja pihlakas, vaskuss ja vaarikas. Ning jälle kord tõdes gümnaasiumi seltskond, et teavad loodust häbiväärselt vähe, ja põhikool, et milleks ma pidin neid liike tundma õppima, kui ma sellest hoolimata tööst ei pääse. Ealised iseärasused.
Ning kui viimane metsast tulev seltskond coca-cola ja viinapudeli, saia kilekoti ja hea tujuga (esimesed kolm metsast korjatud prügiloomulikult,mis te siis mõtlesite ?!) metsast väljus, oli selge, et päev on täie ette läinud. Vähemalt minu jaoks. Kuigi rahvalik-seltskondlikud mängud jäid mängimata ja järvede nimed teadmata.Aitäh korraldajatele õpilasomavalitsusest.
Ma pole külaline, ma elan siin!!!!!
Alates 14.maist on kooli raamatukogus Tartu Loodushariduskeskuse loodud näitus linnaloodusest "Ma pole külaline, ma elan siin" . Tegemist on aktiivset osalemist pakkuva näitusega, kus saab kuulata ja arvata erinevate helide päritolu, aidata siilil, kiriteol ja rasvatihasel turvaliselt koju jõuda, mõõta hemeromeetril, millised liigid tahavad/ei taha inimese läheduses elada, mängida linnaplaneerijate rollimänge ja tutvuda linnas elavate liikide ning nende elutingimistega, lisaks kinnistada oma teadmisi linnade ja linnastumisega seotud probleemide vallas ning muud huvitavat. Oma teadmiste kinnistamiseks ja kontrolliks on võimalik täita töölehti, mille saab kooli raamatukogust või aadressil www.teec.ee/?lang=et&nodeid=3... . Soovitan kõigile, nii suurtele kui väikestele
13 May 2010
28.mail Viinistusse mereuuringutele
28.mail on plaan sõita Viinistusse Lahemaale, et koos Linda Metsaoruga tegeleda rannikuvatlustega Baltic Sea Projecti raames ja teha veeanalüüse. Väljasõit on kl 12.15 G.Otsa tänavalt (Reaalkooli ja Estonia vahel),tagasi linna kl 18.Selga sobivad riided, kaasa veidi jooki ja sööki.
Link BSP Coast Watch´i lehel on pealkirjas http://www.b-s-p.org/home/programmes/coast_watch/,sealt vaadake edasi questionnarie.doc Palun see leht endale Viinistul täitmiseks kaasa printida, juhised, mis mida tähendab, antakse kohapeal.
Kes on huvitatud, registreerige end siin kommentaarides.
Kohtumiseni
Link BSP Coast Watch´i lehel on pealkirjas http://www.b-s-p.org/home/programmes/coast_watch/,sealt vaadake edasi questionnarie.doc Palun see leht endale Viinistul täitmiseks kaasa printida, juhised, mis mida tähendab, antakse kohapeal.
Kes on huvitatud, registreerige end siin kommentaarides.
Kohtumiseni
8 May 2010
Prügikorjamise võistlus 21. mail
Pirita linnaosavalitsus kuulutab välja järjekordse prügikorjamise võistluse Tallinna koolide 7.-12. kl kuni 4-liikmelistele võistkondadele 21.mail kl 14.
Moodustage kuni 4-liikmeline võistkond ja registreerige ennast hiljemalt 19.mail aadressil kylli.tatter@tallinnlv.ee.
1 tunni jooksul tuleb korjata Pirita ürgoru maastikukaitsealal nii palju kui võimalik erinevat sorti prügi.Võidab meeskond (7.-9.kl ja 10.-12.kl arvestuses), kes saab kaalult kõige enam prügi.Auhinnaks on erinevad vaba aja veetmise võimalused: Nõmme seikluspargis,Megazone , Kuulsaali bowling,kino jne
Moodustage kuni 4-liikmeline võistkond ja registreerige ennast hiljemalt 19.mail aadressil kylli.tatter@tallinnlv.ee.
1 tunni jooksul tuleb korjata Pirita ürgoru maastikukaitsealal nii palju kui võimalik erinevat sorti prügi.Võidab meeskond (7.-9.kl ja 10.-12.kl arvestuses), kes saab kaalult kõige enam prügi.Auhinnaks on erinevad vaba aja veetmise võimalused: Nõmme seikluspargis,Megazone , Kuulsaali bowling,kino jne
3 May 2010
Tulekul on Tartu Ülikooli teaduslaager
Ka tänavu suvel ootavad Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Selts teadushuvilisi poisse ja tüdrukuid teaduslaagrisse, mis toimub 12.-18.juulini 2010 Kloogarannal.
Eelkõige on laagrisse oodatud lapsed, kes tänavu kevadel lõpetavad 6.-7.klassi, kuid eraldi rühmas pakutakse tegevust ka edasijõudnud õpilastele (8.klass ja vanemad).
Teaduslaagri raames korraldatakse ka külalistepäev noorematele õpilastele ja kõigile teistele huvilistele – sel päeval on Kloogaranda oodatud lapsed koos vanematega , et teha esimest tutvust teadusetegemise ja –tegijatega. TÜ teaduslaagri külalistepäev toimub 15.juulil.
Igal laagripäeval on oma temaatika - füüsika, bioloogia, materjaliteadus, robootika, keemia, keskkonnauuringud, raketiteadus. Lastele tutvustatakse päevateemat praktilistes töötubades, kus tegevus toimub 20-liikmelistes rühmades. Õhtuti toimuvad laagrilistele sportlikud ja meelelahutuslikud ettevõtmised.
Laagri töökeeleks on eesti keel. Lapsi toitlustatakse 4 korda päevas ja majutatakse kämpingumajades.
Teaduslaagri osalustasu on 1500 krooni. Külalistepäeval osalemine on tasuta.
TÜ teaduslaagris osalemiseks palume registreeruda laagri kodulehel www.teaduslaager.ee . Registreerumine toimub põhimõttel „kes ees, see mees“ kuni kohad täituvad.
Palume registreeruda ka külalistepäevast huvitatutel, et korraldajatel oleks lihtsam hinnata külalistepäeva läbiviimiseks vajalike katsevahendite jm varustuse hulka.
Laagri läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Laagri korraldamisel aitavad kaasa TÜ teaduskool, Eesti Füüsika Selts, Noore Õpetaja Huviklubi.
Laagri koduleht: www.teaduslaager.ee
Lisainfo: info@teaduslaager.ee , Kaido Reivelt (5143349)
Eelkõige on laagrisse oodatud lapsed, kes tänavu kevadel lõpetavad 6.-7.klassi, kuid eraldi rühmas pakutakse tegevust ka edasijõudnud õpilastele (8.klass ja vanemad).
Teaduslaagri raames korraldatakse ka külalistepäev noorematele õpilastele ja kõigile teistele huvilistele – sel päeval on Kloogaranda oodatud lapsed koos vanematega , et teha esimest tutvust teadusetegemise ja –tegijatega. TÜ teaduslaagri külalistepäev toimub 15.juulil.
Igal laagripäeval on oma temaatika - füüsika, bioloogia, materjaliteadus, robootika, keemia, keskkonnauuringud, raketiteadus. Lastele tutvustatakse päevateemat praktilistes töötubades, kus tegevus toimub 20-liikmelistes rühmades. Õhtuti toimuvad laagrilistele sportlikud ja meelelahutuslikud ettevõtmised.
Laagri töökeeleks on eesti keel. Lapsi toitlustatakse 4 korda päevas ja majutatakse kämpingumajades.
Teaduslaagri osalustasu on 1500 krooni. Külalistepäeval osalemine on tasuta.
TÜ teaduslaagris osalemiseks palume registreeruda laagri kodulehel www.teaduslaager.ee . Registreerumine toimub põhimõttel „kes ees, see mees“ kuni kohad täituvad.
Palume registreeruda ka külalistepäevast huvitatutel, et korraldajatel oleks lihtsam hinnata külalistepäeva läbiviimiseks vajalike katsevahendite jm varustuse hulka.
Laagri läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Laagri korraldamisel aitavad kaasa TÜ teaduskool, Eesti Füüsika Selts, Noore Õpetaja Huviklubi.
Laagri koduleht: www.teaduslaager.ee
Lisainfo: info@teaduslaager.ee , Kaido Reivelt (5143349)
Loodusainete õpikojad huvilistele
Eesti Füüsika Selts on koostöös TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning TÜ Teaduskooliga käivitamas õpikodade programmi, mis hõlmaks füüsika, keemia ja bioloogia eksperimendil põhinevat lisaõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.
Õpikodade programm pakub lisakoolitust andekatele ja/või motiveerituile ning tegemist ei ole järeleaitamistundide ega ettevalmistuskursusega gümnaasiumisse või kõrgkooli sisseastumiseks. Kursustel läbitav materjal hõlmab vastavalt astmele kas kogu põhikooli või gümnaasiumi materjali. Gümnaasiumi osas toimub õppetöö kahel tasemel: põhitase ja edasijõudnute tase.
Õppetöö valitud aines toimub 8 korda õppeaastas pärast koolitundide lõppu linnades, maakonnakeskustes või hea transpordiühendusega asulates. Rühm avatakse eeltäidetud ankeetide alusel (vt viidet allpool) kui vastavas piirkonnas kogunenud piisaval arvul sobivaid õpilasi. Ühe koolituse pikkus on 4 tundi. Enne koolituse toimumist saadetakse õpilasele eelinfo ja sissejuhatavad materjalid koolitusel käsitletavate teemade kohta.
Koolitused on õpilastele tasuta.
Programm käivitub täies mahus 2010 aasta sügisel. Kevadel pakume võimalust osaleda füüsika õpikodades. Värske info programmi ettevalmistuste edenemise kohta ilmub füüsikaportaalis, aadressil http://www.fyysika.ee/koolidele/ninatargad/
Õpilased peavad programmi kandideerimiseks täitma vastava elektroonilise ankeedi. Paluksime Teil seda infot oma õpilaste hulgas levitada.
Kõikide tekkivate küsimustega saab pöörduda e-maili aadressil kaido@fyysika.ee või helistada telefonil 5143349.
Lugupidamisega,
Kaido Reivelt
Eesti Füüsika Selts, Tartu Ülikool
Õpikodade programm pakub lisakoolitust andekatele ja/või motiveerituile ning tegemist ei ole järeleaitamistundide ega ettevalmistuskursusega gümnaasiumisse või kõrgkooli sisseastumiseks. Kursustel läbitav materjal hõlmab vastavalt astmele kas kogu põhikooli või gümnaasiumi materjali. Gümnaasiumi osas toimub õppetöö kahel tasemel: põhitase ja edasijõudnute tase.
Õppetöö valitud aines toimub 8 korda õppeaastas pärast koolitundide lõppu linnades, maakonnakeskustes või hea transpordiühendusega asulates. Rühm avatakse eeltäidetud ankeetide alusel (vt viidet allpool) kui vastavas piirkonnas kogunenud piisaval arvul sobivaid õpilasi. Ühe koolituse pikkus on 4 tundi. Enne koolituse toimumist saadetakse õpilasele eelinfo ja sissejuhatavad materjalid koolitusel käsitletavate teemade kohta.
Koolitused on õpilastele tasuta.
Programm käivitub täies mahus 2010 aasta sügisel. Kevadel pakume võimalust osaleda füüsika õpikodades. Värske info programmi ettevalmistuste edenemise kohta ilmub füüsikaportaalis, aadressil http://www.fyysika.ee/koolidele/ninatargad/
Õpilased peavad programmi kandideerimiseks täitma vastava elektroonilise ankeedi. Paluksime Teil seda infot oma õpilaste hulgas levitada.
Kõikide tekkivate küsimustega saab pöörduda e-maili aadressil kaido@fyysika.ee või helistada telefonil 5143349.
Lugupidamisega,
Kaido Reivelt
Eesti Füüsika Selts, Tartu Ülikool
Film The Age of Stupid 5.mail kl 15 Artises
The British Embassy and British Council, in conjuction with the organisers of Estonia World Day 2010, invite you to a free screening of The Age of Stupid at Artis Cinema.
The film will be shown at 3pm on Wednesday 5 May and will be introduced by Peter Carter, British Ambassador. Seats will be offered on a first come, first serve basis.
'The Age of Stupid' is the latest cinema documentary from the Director of 'McLibel' and the Producer of the Oscar-winning 'One Day in September'. This enormously ambitious drama-documentary-animation hybrid stars Oscar-nominated Pete Postlethwaite as an old man living in the devastated world of 2055, watching 'archive' footage from 2008 and asking: why didn't we stop climate change while we had the chance?
The film will be shown at 3pm on Wednesday 5 May and will be introduced by Peter Carter, British Ambassador. Seats will be offered on a first come, first serve basis.
'The Age of Stupid' is the latest cinema documentary from the Director of 'McLibel' and the Producer of the Oscar-winning 'One Day in September'. This enormously ambitious drama-documentary-animation hybrid stars Oscar-nominated Pete Postlethwaite as an old man living in the devastated world of 2055, watching 'archive' footage from 2008 and asking: why didn't we stop climate change while we had the chance?
21 Apr 2010
RMK Loodusega koos üritused
RMK korraldab lisaks metsaviktoriinile ka üritusi, kuhu on oodatud erinevad inimesed, kes tahaksid midagi koos teha. Vaata, kas leiad sinagi enda kodukoha lähedalt põnevat tegemist.
Invasiivsed võõrliigid – oht elurikkusele?
Neljapäeval, 22. aprillil kell 18:00 peavad Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadur Ülle Reier ja Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Tiit Hunt loengu teemal "Invasiivsed võõrliigid – oht elurikkusele?". Loeng kuulub sarja, millega Eesti Loodusmuuseum tähistab ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist elurikkuse aastat.
Loengul osalemine on tasuta.
25.aprillini on üleval näitus "Linnupesad ja munad" Viimane võimalus vaadata!
Eesti Loodusmuuseum
Lai 29A, 10133 Tallinn
tel (+372) 641 1739
fax (+372) 641 1738
http://www.loodusmuuseum.ee
avatud K-P 10-17
Loengul osalemine on tasuta.
25.aprillini on üleval näitus "Linnupesad ja munad" Viimane võimalus vaadata!
Eesti Loodusmuuseum
Lai 29A, 10133 Tallinn
tel (+372) 641 1739
fax (+372) 641 1738
http://www.loodusmuuseum.ee
avatud K-P 10-17
20 Apr 2010
Ajakirja GEO “Elurikkuse päev 2010”
Ajakirja GEO “Elurikkuse päev 2010”
Kas tahad teada, kuidas tehakse vahet erinevatel nahkhiireliikidel või
millised konnaliigid Tartu Supilinna tiigi ääres kontserte annavad?
Kui Sind huvitab, missuguseid põnevaid ja haruldasi liike Meie Heade
Mõtete linna aladel leidub, või tunned huvi, mis toimub teaduslaborite
seinte vahel, siis oled oodatud osalema ajakirja GEO Elurikkuse päeval.
MILLAL?
14.–15. mail 2010. a.
KUS?
Tartus Tähtvere spordipargi ja Eesti Maaülikooli dendropargi aladel, erinevates laborites.
KELLELE?
Oodatud on kõik teadus- ja loodushuvilised noored (8–12. klass).
MIS TOIMUB?
Uurime koos teadlastega 24 tunni jooksul, milliseid haruldasi, ebatavalisi ja tavalisemaid liike
Heade Mõtete linna aladel leidub. Huvilised saavad näha, kuidas liikide määramine reaalselt
käib, ja mõista, kuidas nad on omavahel seotud. Kuna kõiki liike pole võimalik kohapeal
määrata, toimub osa tegevusest laborites. Lisaks päevase eluviisiga liikidele uuritakse
ööolendeid nii maal (ööliblikad, nahkhiired) kui ka veel (lodjavaatlused).
Nippe ja nõuandeid elurikkuse jäädvustamiseks jagavad tunnustatud loodusfotograafid!
ÜRITUS ON TASUTA!
INFO JA REGISTREERUMINE: http://www.archimedes.ee/elurikkus
Liina Saar, liina.saar@ut.ee või 533 00 787
Osalejate arv on kahjuks piiratud, nii et kes ees, see...
Kas tahad teada, kuidas tehakse vahet erinevatel nahkhiireliikidel või
millised konnaliigid Tartu Supilinna tiigi ääres kontserte annavad?
Kui Sind huvitab, missuguseid põnevaid ja haruldasi liike Meie Heade
Mõtete linna aladel leidub, või tunned huvi, mis toimub teaduslaborite
seinte vahel, siis oled oodatud osalema ajakirja GEO Elurikkuse päeval.
MILLAL?
14.–15. mail 2010. a.
KUS?
Tartus Tähtvere spordipargi ja Eesti Maaülikooli dendropargi aladel, erinevates laborites.
KELLELE?
Oodatud on kõik teadus- ja loodushuvilised noored (8–12. klass).
MIS TOIMUB?
Uurime koos teadlastega 24 tunni jooksul, milliseid haruldasi, ebatavalisi ja tavalisemaid liike
Heade Mõtete linna aladel leidub. Huvilised saavad näha, kuidas liikide määramine reaalselt
käib, ja mõista, kuidas nad on omavahel seotud. Kuna kõiki liike pole võimalik kohapeal
määrata, toimub osa tegevusest laborites. Lisaks päevase eluviisiga liikidele uuritakse
ööolendeid nii maal (ööliblikad, nahkhiired) kui ka veel (lodjavaatlused).
Nippe ja nõuandeid elurikkuse jäädvustamiseks jagavad tunnustatud loodusfotograafid!
ÜRITUS ON TASUTA!
INFO JA REGISTREERUMINE: http://www.archimedes.ee/elurikkus
Liina Saar, liina.saar@ut.ee või 533 00 787
Osalejate arv on kahjuks piiratud, nii et kes ees, see...
Tubli osalemine viktoriinil
17.aprillil toimus Tallinna Looduskaitse Seltsi poolt korraldatuna järjekordne looduseteemaline viktoriin. Sel aastal oli teemaks Lahemaa Rahvuspark.
Viktoriinil osalesid 8.b klassi neiud Paula, Kristina, Ann, Katrina ja Sille-Liis, kes saavutasid kokkuvõttes 4.koha. Tublid!
Auhinnaks kõigile osalejatele on ekskursioon Lahemaale.
Viktoriinil osalesid 8.b klassi neiud Paula, Kristina, Ann, Katrina ja Sille-Liis, kes saavutasid kokkuvõttes 4.koha. Tublid!
Auhinnaks kõigile osalejatele on ekskursioon Lahemaale.
16 Apr 2010
Noore teadlase võistlus algas!
Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskusel on heameel teatada, et veebipõhises õpikeskkonnas Noor teadlane
http://bio.edu.ee/teadlane algab järjekorras juba kolmas üle-eestiline võistlus. Võisteldakse bioloogiateemaliste uurimuslike ülesannete lahendamises. Seniste võistluste kohta saadud positiivne tagasiside nii õpilastelt kui ka õpetajatelt on andnud põhjust selle aasta võistlusele kaasata esmakordselt gümnaasiumiõpilased. Võistlusega seonduvad teadusuuringud on näidanud, et õpikeskkonna kasutamine arendab uurimuslikke oskusi ning ainealaseid teadmisi bioloogias integreeritult füüsika ja keemiaga. Võistlus toimub Tiigrihüppe Sihtasutuse toel ning serveri hooldust pakub EENet.
Võistlusele registreerimine on avatud 15. aprillist veebilehel http://bio.edu.ee/teadlane. Osalema ootame 2-liikmelisi võistkondi 6.-12.klassidest. Eraldi peetakse arvestust 6.-7., 8.-9. ja 10.-12. klasside võistkondade osas. Võitjaks on kõige enam punkte kogunud võistkond.Õpilased peavad võistlemiseks arvestama iga nädal 1-3 tundi.
Ülesannete lahendamise algusaeg või kiirus ei ole olulised. Tähtis on võistlus lõpetada õigeaegselt 23.maiks. Iga rühma kolm paremat saavad medalid ning auhinna ja 10 paremat diplomi ning meene. Kõigi vanuserühmade 10 paremat kutsutakse 9. juunil toimuvale pidulikule lõpuüritusele Tartu Ülikoolis, kus loositakse nende vahel välja ka mitmeid loosiauhindu.
Registreerumine ja keskkonna tutvustus toimub aadressil http://bio.edu.ee/teadlane
Heade soovidega
Mario Mäeots
võistluse korraldaja
Lisainfo: Mario Mäeots mailto:mario.maeots@ut.ee, 7376027)
http://bio.edu.ee/teadlane algab järjekorras juba kolmas üle-eestiline võistlus. Võisteldakse bioloogiateemaliste uurimuslike ülesannete lahendamises. Seniste võistluste kohta saadud positiivne tagasiside nii õpilastelt kui ka õpetajatelt on andnud põhjust selle aasta võistlusele kaasata esmakordselt gümnaasiumiõpilased. Võistlusega seonduvad teadusuuringud on näidanud, et õpikeskkonna kasutamine arendab uurimuslikke oskusi ning ainealaseid teadmisi bioloogias integreeritult füüsika ja keemiaga. Võistlus toimub Tiigrihüppe Sihtasutuse toel ning serveri hooldust pakub EENet.
Võistlusele registreerimine on avatud 15. aprillist veebilehel http://bio.edu.ee/teadlane. Osalema ootame 2-liikmelisi võistkondi 6.-12.klassidest. Eraldi peetakse arvestust 6.-7., 8.-9. ja 10.-12. klasside võistkondade osas. Võitjaks on kõige enam punkte kogunud võistkond.Õpilased peavad võistlemiseks arvestama iga nädal 1-3 tundi.
Ülesannete lahendamise algusaeg või kiirus ei ole olulised. Tähtis on võistlus lõpetada õigeaegselt 23.maiks. Iga rühma kolm paremat saavad medalid ning auhinna ja 10 paremat diplomi ning meene. Kõigi vanuserühmade 10 paremat kutsutakse 9. juunil toimuvale pidulikule lõpuüritusele Tartu Ülikoolis, kus loositakse nende vahel välja ka mitmeid loosiauhindu.
Registreerumine ja keskkonna tutvustus toimub aadressil http://bio.edu.ee/teadlane
Heade soovidega
Mario Mäeots
võistluse korraldaja
Lisainfo: Mario Mäeots mailto:mario.maeots@ut.ee, 7376027)
14 Apr 2010
Kilekotivahetuskampaania
19.-25. aprillil toimub üle-eestiline kilekotivahetuskampaania «Minu Roheline Samm». Kampaania raames jagatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus laiali 6 200 tasuta tekstiilkotti, paralleelselt saavad kõik soovijad tuua kodust ära oma vanad kilekotid, mis suunatakse ümbertöötlemisse. Kampaania ja kilekottide kokkukogumine toimub viies erinevas Rimi kaubanduskeskuses ja Solarises.
Osalejatele antakse 2 tekstiilkotti, millest üks tuleb omakorda edasi anda osalejal endal – nii kaasatakse ürituse käigus 3 100 interaktiivset tekstiilkottide jagajat. Seesugune Anna Edasi kontseptsioon võimaldab panna inimesi rohkem mõtlema kilekoti kui probleemi peale.
Kampaania üks peamisi eesmärke on suunata tähelepanu kilekotiga seonduvatele probleemidele ning kutsuda üles inimesi kasutama loodussõbralikke kandekotte. Kuigi kaubanduskeskustes on juba kilekoti kõrvale tekkinud märgatavalt alternatiive, on siiski loodussõbralike kottide kasutamine veel pigem algusjärgus.
Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. Kilekott on napilt ühe generatsiooni vanune, kuid saanud selle aja jooksul prügi sünonüümiks.
Keskmine eestlane kasutab aastas 300 kilekotti. Kui korrutada 6200 kampaania käigus vahetatavat riidekotti 300ga, ja liita kõik kampaania käigus kokku kogutavad kilekotid, siis saame 7 päevaga ringlusest pea 2 miljonit kilekotti vähemaks!
Kampaania korraldajateks on GreenStep OÜ ja Killerkoti kampaania meeskonnad. GreenStep OÜ on ettevõte, mis pakub laias valikus keskkonnasõbralikke kandekotte. Killerkoti meeskonna taga on noorte organisatsioon JCI GO Koda, mis tegeleb keskkonnateadliku käitumise suurendamisega läbi liikmete isikliku eeskuju, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse.
Kampaania peasponsorid on AS EMT ja Rimi Eesti Food AS. Kampaaniat toetavad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, AS Põltsamaa Felix, Eesti Maaülikool ja Erakond Eestimaa Rohelised. Meediapartnerid on AS Trio LSL ja AS Postimees.
Kampaania toimub järgnevates keskustes:
Ülemiste Rimi 19.04 kell 16:00,
Haabersti Rimi 20.04 kell 16:00,
Norde Centrumi Rimi 21.04 kell 16:00,
Solaris 22.04 kell 16:00,
Solaris 23.04 kell 16:00,
Tartu Rimi Hüpermarket Lõunakeskuses 24.04 kell 12:00,
Pärnu Rimi Hüpermarket Kaubamajakas 25.04 kell 12:00.
Lisainfo:
Anu Vunk, GreenStep OÜ turundusjuht: anu@greenstep.ee, telefon 56941800.
www.greenstep.ee
www.killerkott.org
blog.greenstep.ee
facebook.com/GreenStep
Osalejatele antakse 2 tekstiilkotti, millest üks tuleb omakorda edasi anda osalejal endal – nii kaasatakse ürituse käigus 3 100 interaktiivset tekstiilkottide jagajat. Seesugune Anna Edasi kontseptsioon võimaldab panna inimesi rohkem mõtlema kilekoti kui probleemi peale.
Kampaania üks peamisi eesmärke on suunata tähelepanu kilekotiga seonduvatele probleemidele ning kutsuda üles inimesi kasutama loodussõbralikke kandekotte. Kuigi kaubanduskeskustes on juba kilekoti kõrvale tekkinud märgatavalt alternatiive, on siiski loodussõbralike kottide kasutamine veel pigem algusjärgus.
Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. Kilekott on napilt ühe generatsiooni vanune, kuid saanud selle aja jooksul prügi sünonüümiks.
Keskmine eestlane kasutab aastas 300 kilekotti. Kui korrutada 6200 kampaania käigus vahetatavat riidekotti 300ga, ja liita kõik kampaania käigus kokku kogutavad kilekotid, siis saame 7 päevaga ringlusest pea 2 miljonit kilekotti vähemaks!
Kampaania korraldajateks on GreenStep OÜ ja Killerkoti kampaania meeskonnad. GreenStep OÜ on ettevõte, mis pakub laias valikus keskkonnasõbralikke kandekotte. Killerkoti meeskonna taga on noorte organisatsioon JCI GO Koda, mis tegeleb keskkonnateadliku käitumise suurendamisega läbi liikmete isikliku eeskuju, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse.
Kampaania peasponsorid on AS EMT ja Rimi Eesti Food AS. Kampaaniat toetavad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, AS Põltsamaa Felix, Eesti Maaülikool ja Erakond Eestimaa Rohelised. Meediapartnerid on AS Trio LSL ja AS Postimees.
Kampaania toimub järgnevates keskustes:
Ülemiste Rimi 19.04 kell 16:00,
Haabersti Rimi 20.04 kell 16:00,
Norde Centrumi Rimi 21.04 kell 16:00,
Solaris 22.04 kell 16:00,
Solaris 23.04 kell 16:00,
Tartu Rimi Hüpermarket Lõunakeskuses 24.04 kell 12:00,
Pärnu Rimi Hüpermarket Kaubamajakas 25.04 kell 12:00.
Lisainfo:
Anu Vunk, GreenStep OÜ turundusjuht: anu@greenstep.ee, telefon 56941800.
www.greenstep.ee
www.killerkott.org
blog.greenstep.ee
facebook.com/GreenStep
13 Apr 2010
Tere, kevad
Jälle kord on saabunud kevad nii väljas õues kui arvutis Tere, kevad! 2010 projektina.
Vaata pealkirjas olevat linki ja leia endale sobivaim võimalus selles osalemiseks. Milliseid taimi märkad õitsemas, milliseid linde kuuled laulmas? Kui oled pildistaja ja sel kevadel juba mõndagi ilusat näinud ja üles võtnud, anna aga teada. Või oled hingelt lüürik ja haikumeister, või joonistaja või... Või meeldib sulle otsida vastuseid põnevatele küsimustele? Selle nädala küsimused on:
Küsimus number 13:
Nimetage Eestis elutsev kalaliik, kes paljuneb vaid korra elus.
Vaata pealkirjas olevat linki ja leia endale sobivaim võimalus selles osalemiseks. Milliseid taimi märkad õitsemas, milliseid linde kuuled laulmas? Kui oled pildistaja ja sel kevadel juba mõndagi ilusat näinud ja üles võtnud, anna aga teada. Või oled hingelt lüürik ja haikumeister, või joonistaja või... Või meeldib sulle otsida vastuseid põnevatele küsimustele? Selle nädala küsimused on:
Küsimus number 13:
Nimetage Eestis elutsev kalaliik, kes paljuneb vaid korra elus.
Küsimus number 14:
Eesti ühe puuliigi jämedaima esindaja ümbermõõt on 459 cm ja ta kasvab Jõgevamaal. Mis puu?
Küsimus number 15:
Kui leedu keelest tõlkida otse, siis on selle kuu nimi KÄOKUU, Horvaatia keelest tõlgituna tähendab KONTPUUKUUD. Mis kuu ja mis on selle kuu eesti rahvapärane nimetus?
Nende küsimuste vastuseid oodatakse 25.aprilliks
Küsimus number 16:
Eesti meteoriidikraatritest suurim avastati alles 1998. aastal ja ta on osutunud ka meie kõige vanemaks meteoriidikraatriks. Millisest meteoriidikraatrist on jutt ja kus ta asub?
Küsimus number 17:
Ühes Eesti maakonnas asub kuningriik, kus elanikke on rohkem kui on Hiinas ja Indias inimesi kokku. Mis on selle kuningriigi nimi, kus see asub ja kes seal elavad?
Küsimus number 18:
Kes on enimrõngastatud lind Kabli linnujaamas?
Nende küsimuste vastuseid oodatakse 02. Maiks
Kui tead mõne küsimuse vastust, anna aga kommentaaris teada, lisa ka viide allikale, kust vastuse leidsid. Aega on ainult 25.aprillini või 02.maini ! Siis ootavad juba järgmised küsimuse. Eriti oled oodatud vastama , kui oled 5.-9.klassi õpilane. Ja ega usin osalemine jää kiituseta :)
Ilsat kevade algust teile! Minge õige õue:)
Eesti ühe puuliigi jämedaima esindaja ümbermõõt on 459 cm ja ta kasvab Jõgevamaal. Mis puu?
Küsimus number 15:
Kui leedu keelest tõlkida otse, siis on selle kuu nimi KÄOKUU, Horvaatia keelest tõlgituna tähendab KONTPUUKUUD. Mis kuu ja mis on selle kuu eesti rahvapärane nimetus?
Nende küsimuste vastuseid oodatakse 25.aprilliks
Küsimus number 16:
Eesti meteoriidikraatritest suurim avastati alles 1998. aastal ja ta on osutunud ka meie kõige vanemaks meteoriidikraatriks. Millisest meteoriidikraatrist on jutt ja kus ta asub?
Küsimus number 17:
Ühes Eesti maakonnas asub kuningriik, kus elanikke on rohkem kui on Hiinas ja Indias inimesi kokku. Mis on selle kuningriigi nimi, kus see asub ja kes seal elavad?
Küsimus number 18:
Kes on enimrõngastatud lind Kabli linnujaamas?
Nende küsimuste vastuseid oodatakse 02. Maiks
Kui tead mõne küsimuse vastust, anna aga kommentaaris teada, lisa ka viide allikale, kust vastuse leidsid. Aega on ainult 25.aprillini või 02.maini ! Siis ootavad juba järgmised küsimuse. Eriti oled oodatud vastama , kui oled 5.-9.klassi õpilane. Ja ega usin osalemine jää kiituseta :)
Ilsat kevade algust teile! Minge õige õue:)
12 Apr 2010
22.aprillil rahvusvaheline maa päev
22. aprillil tähistatakse ligikaudu 175-s riigis ülemaailmset Maa päeva. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavetel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele.
Kuidas meie võiksime seda päeva tähistada?
Kuidas meie võiksime seda päeva tähistada?
Tere tulemast
Tilkuv vesi uuristab ka kivisse augu. Nii on muutuv maailm uuristanud ka minusse augu ja ärgitanud tekitama midagi loodusesõpru siduvat, infolevitamist kergendavat, tänapäevaselt poppi ja noortepärast :) Aina selgemaks saab mulle , et oleks naiivne loota, et noored oma aega arvuti taga ei veeda. Eks tulen ka siis teie juurde arvutisse. Loodetavasti näete te edaspidi siin bioloogias ja teisteski loodusainetes tehtavaid tegevusi, plaane, viktoriinide ja võistluste teateid , linke teistele lehtedele, mõtisklusi ning ka arutelusid erinevatel põnevatel teemadel. Ümberringi reaalsuses ja virtuaalses maailmas toimub nii palju põnevat, võib-olla saame ühiselt nautida. Kui saan asja selgemaks või tuleb keegi appi, siis võib-olla lisandub siia loodusvaatluste ja piltide seeria. Seda blogi ärgitas tegema teadmine, et koolis ja selle ümber on hulk huvilisi, kuid nende sidumine on vahel keeruline. Ka on kindlasti hulk `kapis`olevaid huvilisi, kes tegelevad omaette looduse nautimisega, aga tunni olukorras see välja ei tule ja nii jääbki nende huvi varju. Või on kool juba läbi, aga huvi ja teadmised on ja tahaks jagada oma nooremate `kolleegidega`. Võib-olla on see siin võimalus. Nii et: kui käisite metsas või mere ääres, kuulsite mõnda uut kevadist lindu laulmas, nägite sinilille õitsemas , lugesite huvitavat artiklit või leidsite põneva internetilehe, pange aga siia üles ka teistele uurimiseks, elamuste saamiseks ja tunnustamiseks. Teeme ühiselt põneva lehe! Peatse kohtumiseni
Subscribe to:
Posts (Atom)