Jälle kord on käima läinud loodusvaatluste aeg . Vaata lehele Tere, kevad 2011, jälgi ja kuula, mis looduses toimub, tee pilte ja haikusid, otsi vastuseid küsimustele, ja naudi saabuvat kevadet!
Meie kooli väike seltskond on sellega liitunud, nagu alati. Kui teed mõningaid neist tegevustest ja tahad neid teistega jagada, siis anna teada, ja ühine seltskonnaga.
31. märts 2011
Metsapostkaart
„Metsapostkaart“ on konkurss, mis toimub juba üheksandat korda. Eelnevatel aastatel on toimunud konkurss „Eesti koolilaste metsapostkaardi“ ja „100 looduse postkaarti“ nime all.Selle ettevõtmisega kutsume Eesti kooliõpilasi üles vaatlema ärkavat kevadet ja Eestimaa loodust. Kõik nähtu tuleks aga joonistada postkaardile. Püüdke anda oma piltidele sisu – mõte ja tähendus, laske piltidel endil vaatajale rääkida ilma sõnadeta.
tutvu siin.
tutvu siin.
Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda
Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.
„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40-aastaseks,“ lisas ta.
Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.
Viktoriin on kujunenud igakevadiseks virtuaalseks loodusõppepaigaks, mis aitab õpetajatel õppetööd mitmekesistada ja pakub õpilastele võimalust nii iseseisvaks nuputamiseks, grupitööks kui ka aruteluks kogu klassiga.
Võitjad selgitatakse välja 3 vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass.Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt.
Parimatele klassidele ja nende juhendajatele või õpetajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.
Metsaviktoriin ootab osalejaid 28. märtsist 28.aprillini. Tulemused kuulutatakse välja Metsanädalal, alates 4. maist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel.
Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin ja info metsaviktoriin@rmk.ee.
Jällegi: tule 207 kl ja registreeri end huviliseks. Siis toimetame edasi
„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40-aastaseks,“ lisas ta.
Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.
Viktoriin on kujunenud igakevadiseks virtuaalseks loodusõppepaigaks, mis aitab õpetajatel õppetööd mitmekesistada ja pakub õpilastele võimalust nii iseseisvaks nuputamiseks, grupitööks kui ka aruteluks kogu klassiga.
Võitjad selgitatakse välja 3 vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass.Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt.
Parimatele klassidele ja nende juhendajatele või õpetajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.
Metsaviktoriin ootab osalejaid 28. märtsist 28.aprillini. Tulemused kuulutatakse välja Metsanädalal, alates 4. maist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel.
Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin ja info metsaviktoriin@rmk.ee.
Jällegi: tule 207 kl ja registreeri end huviliseks. Siis toimetame edasi
Iga-aastane kevadine looduskaitseteemaline viktoriin
Tallinna Looduskaitse Selts korraldab 09.aprillil k.a. algusega kell 11.00 Ristiku Põhikoolis igaaastase looduskaitseteemalise viktoriini, mis on mõeldud 7-9-ndate klasside õpilastele. Võistkonna suurus 5 õpilast. Tänavuse viktoriini teemaks on Alam-Pedja maastikukaitseala.
Registreerimine toimub kuni 07. aprillini k.a.
Parimaid võistkondi premeeritakse meenetega ja kõigile osavõtjatele korraldame õppe-ekskursiooni. Osavõtt õpilastel on tasuta.
Meie koolit on igal aastal ka mõni võistkond seal osalenud, alati edukalt, ja sellele järgnevad eksursioonid on alati mõnusad ja põnevad olnud.Kui tunned, et tahaksid koos sõpradega osaleda, oled valmis veidi õppima ja valmistuma, siis andke teada.
Viktoriin saate "Püramiidi tipus" teemadel
Kevadviktoriin teadussaate «Püramiidi tipus» teemadel
Kooliõpilastele mõeldud viktoriin põhineb Eesti Televisiooni teadussaate
«Püramiidi tipus» vaatamisel ja järelvaatamisel (vt ETV arhiivist või
veebiakadeemiast: www.veebiakadeemia.ee).
Iga saate kohta esitatakse küsimusi, vastused tuleb saata e-kirjaga
aadressile greengate@greengate.ee.
Iga vastuskirja juurde tuleb märkida oma ees- ja perekonnanimi, kool,
klass. Ootame vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast.
Küsimused, vastused ja edetabel vastanute punktidega asuvad kogu
viktoriini ajal portaali www.greengate.ee esilehel.
Viktoriin algab kevade esimesel päeval, 21. märtsil küsimustega kaheksa
juba eetris olnud telesaate kohta. Järgmised küsimused tulevad 28. märtsil
jne, kuni viimane küsimus ilmub portaali pärast hooaja viimast saadet 2.
mail. Viimane vastamise päev on 6. mai. Viktoriini tulemused selguvad 9.
maiks
Uued osalejad saavad vastuseid saates viktoriiniga liituda kuni 15.
aprillini.
Viktoriini peaauhinnaks on Android operatsioonisüsteemil põhinev
nutitelefon HTC Desire. Õpilased, kes teenivad vähemalt kolm neljandikku
võimalikest punktidest, saavad auhinnaks populaarteadusliku raamatu.
Eraldi arvestus käib kollektiivsete vastajate osas, näiteks kui vastajaks
on terve klass. Ootame, et ka õpetajad vaataksid koos õpilastega saateid
ja aitaksid otsida vastuseid. Parimale kollektiivile on auhinnaks
ekskursioon renoveeritud Tartu Tähetorni. Roheline Värav toetab rahaliselt
ka bussireisi Tartusse.
Kevadkooli tööd korraldavad Rohelise Värava toimetajad Juhani Püttsepp
(juhani@greengate.ee), Eha Järv (eha@greengate.ee) ja Liina Espenberg
(liina@greengate.ee). Küsimuste korral kirjutage julgesti.
Iga vastuse eest on võimalik saada kuni kolm punkti. Vastuseid saab leida
saadete abil, kuid mitte ainult saadete abil, s.t tuleb kasutada
lisamaterjale. Mõne vastuse leiab õige lihtsalt, mõni küsimus on aga
tõeline mnemoturniiri küsimus. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate,
seda suurem on lootus saavutada edu. Arvestame ka vastuse vormistamise
korrektsust.
1. Saade biotehnoloogia professorist Mart Saarmast (oli ETV-s 15. jaanuaril)
Mis on parkinsonism?
Mida kujutavad endast anti-parkinsoni hiired?
2. Saade pilvelõhkujate arhitektist Tõnu Altosaarest (oli ETV-s 22.
jaanuaril)
Kuidas kasutatakse vihmavett Altosaare osalusel Torontosse projekteeritud
Royal Bank of Canada hoones?
Mida panid meie esivanemad sada aastat tagasi mätaskatuste alla
niiskustõrjeks?
3. Saade Antarktika uuringuist ja Eesti polaaruurijaist (oli ETV-s 29.
jaanuaril)
Antarktise jääkilp on justkui Maa kliimaarhiiv. Mis põhimõttel
kliimamuutuste ajalugu jäässe talletub ning millise Maa ajastiku kliima
kohta salvestab informatsiooni Antarktika jääkilp 500 meetri sügavusel?
Üks Antarktikas käinud eestlane on selle mandri kohta kirjutanud raamatu,
milles on järgmine kirjeldus: «Valged lumekeeled kihutavad üle jääpinna.
Kihisev tuisujoom tormab igale teele jäävale tõkkele, moodustades selle
ees kõrgeid lumekeeriseid ja fontääne. Kui pinnal keeb nagu katlas, siis
juba paari meetri kõrguselt hakkab paistma selge taevas ja õhk on
erakordselt selge.» Kes on selle raamatu autor?
4. Saade kosmoloog Jaan Einastost (oli ETV-s 5. veebruaril)
Milliste taevastruktuuride juures avastasid Tõravere teadlased Jaan
Einasto juhtimisel nn kroonid ja millest need koosnevad?
Millist tähte taevas on nimetatud Tartu täheks ja miks?
5. Saade, mille peategelaseks oli elektroonikateadlane Mart Min (oli ETV-s
12. veebruaril)
Millistel mõõtmistel põhineb tänapäeva südamerütmurite tarkus?
Millistes mahuühikustes mõõdetakse vere hulka, mida kasutab analüüsiks
Mart Mini osalusel väljatöötatud kiiplabor?
6. Saade mäluteadlasest Endel Tulvingust (oli ETV-s 19. veebruaril)
Mida kujutab endast Endel Tulvingu avastatud episoodiline mälu?
Kes eesti kirjanikest on välja andnud teostesarja, mille ladinakeelne
alapealkiri kõlab tõlkes «Mälu uuringud»?
7. Saade geneetik Rando Allikmetsast (oli ETV-s 26. veebruaril)
Milline protsess silma võrkkestas tagab meie nägemise ning selle, et pilt,
mida näeme, pidevalt muutub?
Kes avaldas Tartus 1882. aastal teose, kus kirjeldati silma ja kõrva
biofüüsika seisukohast.
8. Saade politoloog Rein Taageperast (oli ETV-s 5. märtsil)
Millise valemi alusel on Eesti Vabariigi riigikogus 101 liiget ja mitte 33
või 505 ja kuidas on sellega seotud politoloog Rein Taagepera?
Taagepera vallas on sündinud inimene, kes tegi suurt poliitikat 1940.
aastal, vahendades Nõukogude Liidu ja Soome rahuläbirääkimisi Talvesõja
ajal? Kes?
Kooliõpilastele mõeldud viktoriin põhineb Eesti Televisiooni teadussaate
«Püramiidi tipus» vaatamisel ja järelvaatamisel (vt ETV arhiivist või
veebiakadeemiast: www.veebiakadeemia.ee).
Iga saate kohta esitatakse küsimusi, vastused tuleb saata e-kirjaga
aadressile greengate@greengate.ee.
Iga vastuskirja juurde tuleb märkida oma ees- ja perekonnanimi, kool,
klass. Ootame vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast.
Küsimused, vastused ja edetabel vastanute punktidega asuvad kogu
viktoriini ajal portaali www.greengate.ee esilehel.
Viktoriin algab kevade esimesel päeval, 21. märtsil küsimustega kaheksa
juba eetris olnud telesaate kohta. Järgmised küsimused tulevad 28. märtsil
jne, kuni viimane küsimus ilmub portaali pärast hooaja viimast saadet 2.
mail. Viimane vastamise päev on 6. mai. Viktoriini tulemused selguvad 9.
maiks
Uued osalejad saavad vastuseid saates viktoriiniga liituda kuni 15.
aprillini.
Viktoriini peaauhinnaks on Android operatsioonisüsteemil põhinev
nutitelefon HTC Desire. Õpilased, kes teenivad vähemalt kolm neljandikku
võimalikest punktidest, saavad auhinnaks populaarteadusliku raamatu.
Eraldi arvestus käib kollektiivsete vastajate osas, näiteks kui vastajaks
on terve klass. Ootame, et ka õpetajad vaataksid koos õpilastega saateid
ja aitaksid otsida vastuseid. Parimale kollektiivile on auhinnaks
ekskursioon renoveeritud Tartu Tähetorni. Roheline Värav toetab rahaliselt
ka bussireisi Tartusse.
Kevadkooli tööd korraldavad Rohelise Värava toimetajad Juhani Püttsepp
(juhani@greengate.ee), Eha Järv (eha@greengate.ee) ja Liina Espenberg
(liina@greengate.ee). Küsimuste korral kirjutage julgesti.
Iga vastuse eest on võimalik saada kuni kolm punkti. Vastuseid saab leida
saadete abil, kuid mitte ainult saadete abil, s.t tuleb kasutada
lisamaterjale. Mõne vastuse leiab õige lihtsalt, mõni küsimus on aga
tõeline mnemoturniiri küsimus. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate,
seda suurem on lootus saavutada edu. Arvestame ka vastuse vormistamise
korrektsust.
1. Saade biotehnoloogia professorist Mart Saarmast (oli ETV-s 15. jaanuaril)
Mis on parkinsonism?
Mida kujutavad endast anti-parkinsoni hiired?
2. Saade pilvelõhkujate arhitektist Tõnu Altosaarest (oli ETV-s 22.
jaanuaril)
Kuidas kasutatakse vihmavett Altosaare osalusel Torontosse projekteeritud
Royal Bank of Canada hoones?
Mida panid meie esivanemad sada aastat tagasi mätaskatuste alla
niiskustõrjeks?
3. Saade Antarktika uuringuist ja Eesti polaaruurijaist (oli ETV-s 29.
jaanuaril)
Antarktise jääkilp on justkui Maa kliimaarhiiv. Mis põhimõttel
kliimamuutuste ajalugu jäässe talletub ning millise Maa ajastiku kliima
kohta salvestab informatsiooni Antarktika jääkilp 500 meetri sügavusel?
Üks Antarktikas käinud eestlane on selle mandri kohta kirjutanud raamatu,
milles on järgmine kirjeldus: «Valged lumekeeled kihutavad üle jääpinna.
Kihisev tuisujoom tormab igale teele jäävale tõkkele, moodustades selle
ees kõrgeid lumekeeriseid ja fontääne. Kui pinnal keeb nagu katlas, siis
juba paari meetri kõrguselt hakkab paistma selge taevas ja õhk on
erakordselt selge.» Kes on selle raamatu autor?
4. Saade kosmoloog Jaan Einastost (oli ETV-s 5. veebruaril)
Milliste taevastruktuuride juures avastasid Tõravere teadlased Jaan
Einasto juhtimisel nn kroonid ja millest need koosnevad?
Millist tähte taevas on nimetatud Tartu täheks ja miks?
5. Saade, mille peategelaseks oli elektroonikateadlane Mart Min (oli ETV-s
12. veebruaril)
Millistel mõõtmistel põhineb tänapäeva südamerütmurite tarkus?
Millistes mahuühikustes mõõdetakse vere hulka, mida kasutab analüüsiks
Mart Mini osalusel väljatöötatud kiiplabor?
6. Saade mäluteadlasest Endel Tulvingust (oli ETV-s 19. veebruaril)
Mida kujutab endast Endel Tulvingu avastatud episoodiline mälu?
Kes eesti kirjanikest on välja andnud teostesarja, mille ladinakeelne
alapealkiri kõlab tõlkes «Mälu uuringud»?
7. Saade geneetik Rando Allikmetsast (oli ETV-s 26. veebruaril)
Milline protsess silma võrkkestas tagab meie nägemise ning selle, et pilt,
mida näeme, pidevalt muutub?
Kes avaldas Tartus 1882. aastal teose, kus kirjeldati silma ja kõrva
biofüüsika seisukohast.
8. Saade politoloog Rein Taageperast (oli ETV-s 5. märtsil)
Millise valemi alusel on Eesti Vabariigi riigikogus 101 liiget ja mitte 33
või 505 ja kuidas on sellega seotud politoloog Rein Taagepera?
Taagepera vallas on sündinud inimene, kes tegi suurt poliitikat 1940.
aastal, vahendades Nõukogude Liidu ja Soome rahuläbirääkimisi Talvesõja
ajal? Kes?
4. märts 2011
Võistlus "Läänemeri muutustes"
Head koolinoored Soomest, Lätist ja Eestist!
Meil on heameel kutsuda Teid võistlusele “Läänemeri muutustes”.
Taust
Võistlus on osa rahvusvahelisest projektist “Baltic Sea Challenge – Cities for the Healthier Sea” (http://www.citiesforahealthiersea.net). Projekti ideeks on levitada Eestis ja Lätis soomlaste head kogemust Läänemere kaitse kava koostamisel ja elluviimisel. Projektis osalevad partnerid Soomest, Lätist ja Eestist, projekti juhib Helsingi linna keskkonnaamet, tegevusi rahastab osaliselt Euroopa Liidu Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007-2013.
Võistluse korraldus
Võistlevad 3-5-liikmelised grupid Soomest, Lätist ja Eestist, osavõtjate vanus on 16-18 aastat.
Osavõtjad valivad asukoha Läänemere rannal või vesikonnas.
5 nädala jooksul tehakse igal nädalal valitud asukohast foto, tulemusena valmib 5 fotost koosnev seeria. Võimalusel võib lisada ka täpselt samast paigast, eelnevatel aastatel tehtud foto. Võistlejatel tuleb märgata ja kirjeldada valitud asukohas iolmnevaid, Läänemerega seotud muutusi. Pldiseeriale tuleb lisada inglisekeelne, muutusi kirjeldav tekst (1-4 lehekülge). Võimalikud teemad on kevadine üleujutus, kevade saabumine, majandustegevus ja selle mõju Läänemerele, erosioon jpm.
Võistlus algab rahvusvahelisel Veepäeval, 22. märtsil 2011. Pildistamine lõpeb hiljemalt 22. aprillil, tööde (5 pilti ja essee) laekumise tähtaeg on 17. mai 2011.
Tööde hindamise kriteeriumid
Tööde hindamise peamiseks kriteeriumiks on nende sisu: oskus näha muutusi, keskkonnakaitselisi aspekte, võimalikke ohtusid, mis mõjutavad valitud asukohal Läänemerd jms.
Võitjate tunnustamine
Võistluses osalenud fotod ja tööd avaldatakse Internetis, vastav võistlusportaal avaneb märtsikuus. Parimaid auhinnatakse raamatutega, iga riigi parim võistkond kutsutakse kolmepäevasele loodusfoto seminarile, mis toimub Eestis 2011. aasta augustis.
Palume osavõtjatel end registreerida kodulehel http://www.recestonia.ee hiljemalt 22. märtsiks 2011.
Rohket kaasalöömist oodates,
SA REC Estonia
Anne Kivinukk
SA REC Estonia
+ 372 64 61 423
Skype: anne.kivinukk1
info@recestonia.ee
Meil on heameel kutsuda Teid võistlusele “Läänemeri muutustes”.
Taust
Võistlus on osa rahvusvahelisest projektist “Baltic Sea Challenge – Cities for the Healthier Sea” (http://www.citiesforahealthiersea.net). Projekti ideeks on levitada Eestis ja Lätis soomlaste head kogemust Läänemere kaitse kava koostamisel ja elluviimisel. Projektis osalevad partnerid Soomest, Lätist ja Eestist, projekti juhib Helsingi linna keskkonnaamet, tegevusi rahastab osaliselt Euroopa Liidu Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007-2013.
Võistluse korraldus
Võistlevad 3-5-liikmelised grupid Soomest, Lätist ja Eestist, osavõtjate vanus on 16-18 aastat.
Osavõtjad valivad asukoha Läänemere rannal või vesikonnas.
5 nädala jooksul tehakse igal nädalal valitud asukohast foto, tulemusena valmib 5 fotost koosnev seeria. Võimalusel võib lisada ka täpselt samast paigast, eelnevatel aastatel tehtud foto. Võistlejatel tuleb märgata ja kirjeldada valitud asukohas iolmnevaid, Läänemerega seotud muutusi. Pldiseeriale tuleb lisada inglisekeelne, muutusi kirjeldav tekst (1-4 lehekülge). Võimalikud teemad on kevadine üleujutus, kevade saabumine, majandustegevus ja selle mõju Läänemerele, erosioon jpm.
Võistlus algab rahvusvahelisel Veepäeval, 22. märtsil 2011. Pildistamine lõpeb hiljemalt 22. aprillil, tööde (5 pilti ja essee) laekumise tähtaeg on 17. mai 2011.
Tööde hindamise kriteeriumid
Tööde hindamise peamiseks kriteeriumiks on nende sisu: oskus näha muutusi, keskkonnakaitselisi aspekte, võimalikke ohtusid, mis mõjutavad valitud asukohal Läänemerd jms.
Võitjate tunnustamine
Võistluses osalenud fotod ja tööd avaldatakse Internetis, vastav võistlusportaal avaneb märtsikuus. Parimaid auhinnatakse raamatutega, iga riigi parim võistkond kutsutakse kolmepäevasele loodusfoto seminarile, mis toimub Eestis 2011. aasta augustis.
Palume osavõtjatel end registreerida kodulehel http://www.recestonia.ee hiljemalt 22. märtsiks 2011.
Rohket kaasalöömist oodates,
SA REC Estonia
Anne Kivinukk
SA REC Estonia
+ 372 64 61 423
Skype: anne.kivinukk1
info@recestonia.ee
3. märts 2011
Tudengite talvekonverents Talveakadeemia
Reedel algab järjekorras juba üheksas tudengite teaduskonverents TalveAkadeemia 2011, mis keskendub tänavu elurikkuse temaatikale. Konverentsi saab jälgida ka veebi vahendusel. Konverentsi avapäeval tulevad ettekandmisele tudengite teadusartiklite konkursi parimad tööd ning konverentsil "Elurikkus - elus rikkus" astuvad üles Eesti ja välismaa teadlased, kes arutlevad elurikkuse olemuse ja vajalikkuse üle.
"Räägime konverentsil bioloogilisest mitmekesisusest nii, et see on mõistetav ja huvipakkuv ka majanduse- ja sotsiaal- ning miks mitte ka kunstiteaduste üliõpilastele", ütles TalveAkadeemia 2011 projektijuht Evelin Aavik.
TA 2011 korraldaja Sirgi Saare sõnul ei peitu elurikkus ainult loodses, vaid ka klutuuris. "Mitmekesisuse teiste mõõtmete all (peale bioloogilise) käsitleme ka kultuuri, rõhuga sellele, et inimene on looduse osa," kommenteeris Saar konverentsil tomuvat hõimurahvaste grupitööd.
TalveAkadeemia 2011 konverents toimub 4.-6. märtsini Pühajärve SPAs ja Puhkekeskuses ning on otseülekandena jälgitav TalveAkadeemia veebist ja Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Konverentsi avapäeva otseülekannet on esmakordselt võimalik vaadata ka suurelt ekraanilt. Tallinna Tehnikaülikoolis, ruumis VI-200 algusega kell 12.00 toimub TalveAkdeemia ülekande avalik ühine vaatamine.
Infot programmi, esinejate ja konverentsi ülekande kohta leiad TalveAkadeemia kodulehelt.
"Räägime konverentsil bioloogilisest mitmekesisusest nii, et see on mõistetav ja huvipakkuv ka majanduse- ja sotsiaal- ning miks mitte ka kunstiteaduste üliõpilastele", ütles TalveAkadeemia 2011 projektijuht Evelin Aavik.
TA 2011 korraldaja Sirgi Saare sõnul ei peitu elurikkus ainult loodses, vaid ka klutuuris. "Mitmekesisuse teiste mõõtmete all (peale bioloogilise) käsitleme ka kultuuri, rõhuga sellele, et inimene on looduse osa," kommenteeris Saar konverentsil tomuvat hõimurahvaste grupitööd.
TalveAkadeemia 2011 konverents toimub 4.-6. märtsini Pühajärve SPAs ja Puhkekeskuses ning on otseülekandena jälgitav TalveAkadeemia veebist ja Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Konverentsi avapäeva otseülekannet on esmakordselt võimalik vaadata ka suurelt ekraanilt. Tallinna Tehnikaülikoolis, ruumis VI-200 algusega kell 12.00 toimub TalveAkdeemia ülekande avalik ühine vaatamine.
Infot programmi, esinejate ja konverentsi ülekande kohta leiad TalveAkadeemia kodulehelt.
Mis on panoptikon?
Tallinna Tevishoiumuuseumis on näitus vahakujudest.Eri maade spetsialistid on 164 kujust koosnevat vahakabinetti nimetanud suurepäraseks haridus- ja tervisekasvatusnäituseks ning ka veretuks lahkamiseks. Iseäranis huvipakkuvad on vahamulaažid erinevate haigustunnustega.
Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest ja haiguskirjeldustega.
Näitus on avatud 1.03 -30. 06 2011
Sissepääs: täiskasvanu - 5.00 EUR.
Õpilane , pensionär - 4.50 EUR.
Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest ja haiguskirjeldustega.
Näitus on avatud 1.03 -30. 06 2011
Sissepääs: täiskasvanu - 5.00 EUR.
Õpilane , pensionär - 4.50 EUR.
Tellimine:
Postitused (Atom)