3. aug 2011

Putukad vallutavad Tallinna Tehnikaülikooli

Postimees/Scanpix
20.06.11 avati TTÜ Muuseumi galeriis "Futurum" näitus "Metamorfoosid- PutukadPutukadPutukad!" Putukanäitus esitab loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsiooniallikaks inseneridele, kunstnikele ja muusikutele.
Näituse vundamendiks on entomoloogi Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud loodusemehe Urmas Tartese tekstid ning slaidiprogramm. Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogiline video "Jaanika" ning PÖFF-il tähelepanu äratanud Hannes Vartiaineni ja Pekka Veikkolaineni lühifilm "Putuka surm" viivad muuseumikülastajad muundumiste maailma.
TTÜ muuseumi direktor Liia Rebane: „23 sajandit tagasi kirjeldas Vana-Kreeka õpetlane Aristoteles 47 putukaliiki, täna tuntakse neist juba rohkem kui miljonit. Inimestel on vedanud: meie kõige tähtsamateks naabriteks maakeral on olevused, keda saab iseloomustada vaid ülivõrdes. Kõige arvukamad, kõige mitmekesisemad, kõige põnevamad, kõige tüütavamad, kõige abivalmimad, kõige armsamad, kõige toredamad, kõige olulisemad.“ Näitusel saab teiste hulgas näha haruldasi liblikaid, kelle looduslik elupaik on piiratud territooriumil Indoneesias ja maailma suurimate mardikate hulka kuuluvat Prantsuse Guajaanast püütud titaansikku.
Huvipakkuvad on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste projektid, kus on olnud eeskujuks putukate käitumine. Näiteks on sipelgad andnud inseneridele ideid parverobotite loomisel. Kes on kiilassilm ja kuidas on putukate silmad inspireerinud näiteks päikeseenergia kasutamist, saab näha näitusel. Mõtteainet pakub putukate maailm kõige üldisemas plaanis: kas üksinda või üheskoos? Sipelgate kogum tõestab veenvalt, et koos ollakse uppumatud, üksik sipelgas aga kaotab elu.
Näitus on avatud kuni 31. maini 2012.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Muljeid Kloogaranna teaduslaagrist

18.-24. juulil 2011 toimus Kloogaranna noortelaagris TÜ teaduslaager. Laagri see vahetus oli mõeldud 14- 16 aastastele noortele. Laagris oli 103 noort ning 34 kasvatajat ja juhendajat. Meid jaotati teemade kaupa viit e gruppi. Esimesel päeval jagati kõigile silt, kus oli üks sõna. Iga sõna kuulus ühte kategooriasse viiest. Keemia, bioloogia, füüsika, materjaliteadus ja raketiteadus. Ning kuhu sõna kuulus, sinna gruppi pidid minema. Iga grupil oli oma värvi käepael, mille järgi tuvastati, kes võib liikuda laagri platsil ning kes mitte. Kuna mina olin keemia grupis, siis oli minu käepael oranž.
Laager kestis kokku 7 päeva ning kuna üks päev oli tulemiseks ning üks päev minemiseks, siis jäi teaduse jaoks 5 päeva. Kokku oli 5 viis teemat: keemia, bioloogia, raketiteadus, füüsika ja materjaliteadus. Iga teema kohta sai palju huvitavaid teadmisi viies läbi katseid ning meisterdades erinevaid asju. Mõned valmistatud esemed sai ka koju kaasa.
Esimesel päeval oli minu grupil füüsika. Füüsikas katsetasime tuuleenergia ja päikeseenergia võimsust. Saime teada, kuidas tuuleenergia abil saada veest hapnikku ning vesinikku. Samuti ehitasime ise omale taskulambi ning panime hambaharjale külge vibramootori, mida võib leida vanemates mobiiltelefonides. Tänu sellele mootorile, hakkas hambaharja pea edasi liikuma.
Teise päeva teemaks oli materjaliteadus. Materjaliteadus on teadus keemia ja füüsika vahepeal ning seal esineb mõlemat. Seal värvisime tavalise 1€ sendi kuldseks. Tegime medaljoni söövitades happega alumiiniumi tükile mõne kujutise. Joonistasime naelaga paberile. Kinnitasime tüki fooliumit puidust aluse külge, ühendasime traadiga fooliumi ja patarei ning teise traadiga patarei ja naela. Seejärel asetasime soolhappes leotatud paberitüki fooliumile ning hakkasime naelaga sellele joonistama. Me valmistasime ka raua ja alumiiniumi purust rauda. Kõigepealt segasime kokku 10g raua ja 26g alumiiniumi puru. Siis valmistasime savist kausi, mille sees seda puru segu sulatada. Ning siis kasutasime termiiti, et tuli oleks vähemalt 2500°C, et sulatada rauda.
Kolmandal päeval õppisime bioloogiat. Kuna bioloogia jaguneb veel mitmeks erinevaks teadusharuks, siis jagati meid veel omakorda neljaks grupiks. Meie grupp õppis alguses silma kohta. Õppisime silma ehitust, mis on pimetäpp silmas, et ühe silmaga vaadates ei näe me kaugust nii hästi kui kahe silmaga , mõõtsime oma silmade interokulaarset distantsi ja vaatasime kumb on meie domineeriv silm.
Hiljem töötasime mikroskoobiga. Saime teada, kuidas nimetatakse mikroskoobi erinevaid osi ning kuidas läbi mikroskoobi pildistada. Vahepeal käisime õues otsimas huvitavaid taimi või putukaid, mida läbi mikroskoobi pildistada, sest laagri lõpuks valiti 10 parimat pilti.
Seejärel suundusime alumisele korrusele, kus üks juhendajatest oli paar aastat tagasi lõpetanud Tallinna Inglise Kolledži. Seal mõõtsime reaktsiooni kiirust, testisime maitsemeeli ning mõõtsime, kes suudab karjuda kõige kõvemini.
Siis läksime õue, kus õppisime kasutama Vernier LabQuest'i maastikumängu käigus. Alguses mõõtsime UV kiirgust, siis pidime suruma 500-600 N ning viimaks mõõtsime erinevate lahuste pH-d.
Lõpetuseks oli kõikide väikeste gruppide vahel võistlus, kus pidime ära arvama taimi piltide järgi, loomi skelettide järgi ning panema sassi aetud tähtedest kokku sõnad.
Neljandal päeval oli meil keemia. Meile anti ülesanne, kus kellegi juures käis varas ning jättis sinna hulga jälgi. Selle käigus mõõtsime sidruni-, greibi- ja apelsinimahla pH. Lisasime Fairy nõudepeasuvahendile vesinikperoksiidi ning kaaliumjodiidi ning selle käigus eraldus hapnik vahumullide sees. Samuti muutsime ka leegi värvi lisades sinna erinevate soolade pulbreid. Ning kaalusime, kui palju soola tuleb lisada vette et selle lahuse soola % oleks sama suur kui merevees.
Viimasel päeval tegelesime raketiteadusega. Me ehitasime ise raketi ning hiljem lasime hiljem vee ja suruõhu abil õhku. Rakett lendas kiirusega u 200km/h ning õigesti suunatul võis lennata rohkem kui 500 m kaugusele. Lisaks saime teada, mis põhimõttel töötab rakett, kui kiiresti peab sõiduk liikuma, et lahkuda Maalt, kui jääda selle ümber tiirlema, mis asi on kosmiline kiirus, kus peab asetsema raketil raskuskese ning õpisime ehitama paati mis töötab raketi põhimõttel.
Laagris oli huvitav. Õhtuti toimusid erinevad mängud ja võistlused, käisime rannas, toimusid mitmed esinemised ning ka disko. Elasime kuuestes kämpingutes. Peaaegu kõik, kes see aasta käisid, tahavad järgmine aasta tagasi minna.
Annemai Timuska