A-hepatiit on liikvel - kuidas ennetada?

Tänase seisuga (20.09.11) on Eestis aasta algusest alates registreeritud kokku 41 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 29 on kinnitatud Viljandimaal. Eelmisel nädalal lisandus veel 11 haigusjuhtu, neist on 2 Tallinnas.Viljandisse toodi A-hepatiidi viirus sisse tõenäoliselt juunis-juulis toimunud massürituste käigus.
Haigestunuid on registreeritud kõikides vanusrühmades, võrdselt mehi ja naisi.
Keegi haigestunutest ei ole olnud vaktsineeritud.

A-hepatiidi viiruse levik
Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 15-50, keskmiselt 30 päeva.
Haiguse kliinilisteks nähtudeks on palavik, oksendamine, väsimus ning kõhuvalu. Nahk võib
muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude ilmumist. Viiruse eritumine
väljaheidetega lakkab nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline
(ilma kollasuseta) eeskätt lastel (kuni 90% juhul). A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt
kujuneb välja eluaegne immuunsus.
A-hepatiidi viirus levib enamusel juhtudest fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese
väljaheitest kätele ja kätelt suhu, pindadele, esemetele jm. Viiruste edasine levik toimub
olmekontakti kaudu, s.t. kokkupuutel saastunud esemete ja pindadega. Haigustekitaja levib ka
saastunud joogivee ja toiduga.
A-viirushepatiidi viirus on üsna vastupidav väliskeskkonnas, võib säilitada eluvõime pikemat
aega temperatuuril -20˚C, happelises keskkonnas (pH<5 juures) ning +70˚C juures kuni 10
minutit.
A-hepatiidi viirus hävib:

•  kuumutamisel +85˚C mõne minuti jooksul,
•  kloori sisaldavate desvahendite kasutamisel (jääkkloori kontsentratsioon peab olema 2,0-2,5 mg/l 15 min jooksul)

A-viirushepatiiti ennetamine:
-mitte kasutada teiste laste joogipudeleid, lusikaid, kosmeetikaesemeid, prille, vms;
-mitte süüa ega juua pesemata kätega;
-pesta käsi pärast tualeti kasutamist;
- mitte puudutada ega hõõruma pesemata kätega silmi, suud;
-mitte süüa pesemata puu-/köögivilju;
-mitte neelata basseinis vett;
- tihti käsi pesta.
Võttes arvesse viiruse vastupidavust väliskeskkonnas ning tema kerget levikut mustade käte
vahendusel, on eriti tähtis käte pesemine.
Nii A-viirushepatiidi kui ka teiste nakkushaiguste ennetamiseks tuleb käsi alati pesta:

•  pärast tualettruumi kasutamist,
•  enne söömist ja joomist või ravimite manustamist,
•  kui käed on nähtavalt mustad,
•  pärast rahvarohkete kohtade külastamist, sh pärast ühistranspordi kasutamist,
•  pärast arvuti klaviatuuri või kaaslase mobiili kasutamist (koolis/koolieelses asutuses,
• kodus, raamatukogus, internetkohvikus jm)
•  pärast sularaha puudutamist.
• Käsi pestakse vähemalt 15-20 sekundi jooksul.

Kuidas pesta käsi õigesti:
1. Seisa kraanikausist eemal, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga.
2. Pesuaine (eelistatud on vedelseep) peab olema kättesaadaval kohal.
3. Ava kraan.
4. Reguleeri kraanist tulev vesi parajalt soojaks, et selle kasutamine oleks meeldiv, kuna
ebameeldiva kuumuse/külma juures ei pesta käsi piisavalt kaua.
5. Tee käed ja randmed jooksva vee all korralikult märjaks.
6. Määri pesuaine kätele.
7. Pese käsi vastamisi hõõrudes.
8. Loputa pesuaine maha rohke veega. Vesi peab jooksma suunaga sõrmedelt käe randme poole.
9. Kuivata käed ja randmed paberkäterätikuga.
10.Sulge kraan paberrätikut kasutades (kui veekraani on võimalik sulgeda ainult sõrmede abil).
See väldib puhta käe uuesti saastumist kraani käsitledes, kraanid on alati saastunud.
11.Viska kasutatud paberkäterätik selleks ette nähtud jäätmeanumasse.

Koostaja:
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakond
15.09.2011