18. juuni 2012
Meie noored UNESCO ühendkoolide võrgustiku teadustööde konverentsil
11.-12. juunil 2012 toimus imeilusas Alatskivi lossis õpilastööde konverents, kus osales ka kaks meie kooli noort: Helene Randla 8a teemaga "Plastpakendite mõju toidule" ja Karl-Mattias Tepp G1-st teemaga "C-vitamiini sisalduse määramine erinevates jookides, puuviljades ning C-vitamiini tabletis kapillaar-elektroforeesi abil.,,
Siin on kõigi esinejate tööde lühikesed kokkuvõtted.
Väga tublid!
Vaatamata sellele, et meie kooli ei kuulu UNESCO ühendkoolide võrgustikku olid meie kooli noored sel konverentsil oodatud. Põhjuseks see, et meie kool tegeleb BSP-ga st on üks mitmetest Baltic Sea Projecti-ga tegelevatest koolidest, ja see projekt toimub UNESCO egiidi all.
17. juuni 2012
kaks Eestis esinevat linnuliiki sattusid ohustatud liikide nimekirja
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=48826
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit - õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.
Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest
siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme
suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.
BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.
Pressiteate täisversiooni, BLI pressiteadet, punase nimestiku uuendusi ja
uuringut Läänemere partlaste seisundi kohta saab lugeda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Lisateave:
Veljo Volke
linnukaitse programmijuht
56157088
veljo.volke@eoy.ee
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit - õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.
Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest
siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme
suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.
BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.
Pressiteate täisversiooni, BLI pressiteadet, punase nimestiku uuendusi ja
uuringut Läänemere partlaste seisundi kohta saab lugeda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Lisateave:
Veljo Volke
linnukaitse programmijuht
56157088
veljo.volke@eoy.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)