Eesti energia ja poliitika - mitu võistlust

Eesti Väitlusselts kuulutab SA Archimedese ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatava Teadusaasta raames välja kolmeosalise õpilasvõistluse

KIRJUTA! KÕNELE! VÄITLE!

Võistluse esimene osa, Eesti energiamaastikul ja energiapoliitikas peituvate probleemide tuvastamisele ning lahendamisele kutsuv ESSEEKONKURSS on hetkel käimas!

Energeetika ja elektrimajandus puudutab kõiki Eesti elanikke. Praegune gümnaasiumiõpilane on see, kes tajub täna energia tootmise ja turustamise vallas tehtud otsuseid kõige vahetumalt kogu oma ülejäänud elu vältel. Seda enam on oluline, et iga Eesti gümnaasiumiõpilane mõistaks, mida elektritootmine Eestis endast kujutab ja millised oleksid reaalsed, kõiki osapooli rahuldavad ja jätkusuutlikud alternatiivid tänasele olukorrale

Eesti Väitlusselts ootab keskkoolinoortelt

    - Hinnangut Eesti energiatootmise tänasele päevale

                    - Energiatootmise ühe probleemi või kitsaskoha välja toomist

       - Lahendust või plaani selle probleemiga tegelemiseks

         - Välja käidud plaani hüvede põhjendamist ja analüüsi

Võistlustöö peab olema esitatud kas arutleva kirjandi, essee või probleemianalüüsi vormis. Töö maksimaalne pikkus on 600 sõna. Esitada võib nii arvuti- kui käsikirjas võistlustöid.

Konkursi tähtaeg on 9. detsember

Esseekonkursi täpne tööülesanne on kättesaadav meie kodulehel: http://debate.ee/teadusaasta/esseekonkurss.

Võistlustööd märksõnaga "Teadusaasta esseekonkurss" tuleb saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee või Eesti Väitlusselts; Jõe 9, 10151, Tallinn

Auhinnad on välja pandud nii parimatele osalejatele individuaalses arvestuses kui ka parimatele klassikomplektidele ja koolidele!

Lisainfot saab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt: www.debate.ee/teadusaasta

või

kirjutades aadressile sigrid.solnik@debate.ee

EVSi õpilasvõistluse esseekonkursile järgnevatest etappidest, online kõnevõistlusest ja väitlusturniirist saab lähemalt lugeda kodulehelt: www.debate.ee/teadusaasta

Tähistame esseekonkursiga üleeuroopalist DNA päeva

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja Eesti Inimesegeneetika Ühing kutsuvad koolinoori ja nende juhendajaid esseekonkursiga tähistama üleeuroopalist DNA päeva

Juba viiendat aastat järjest korraldab Euroopa Inimesegeneetika Ühing koostöös Ameerika Inimesegeneetika Ühinguga koolinoorte DNA-päeva esseekonkurssi. Konkurss on mõeldud õpilastele vanuses 14-18 aastat, ja nende juhendajatele.

Möödunud aastal läks esikoht Itaaliasse, teise koha saavutas Lätist ning kolmanda Portugalist pärit noored, parimate tööde hulgas mainiti ära ka Narva Humanitaargümnaasiumi õpilase A. Gussevi ja tema juhendaja A. Tserkasini esitatud tööd. Kuna võidutöödega käib kaasas ka kopsakas auhinnafond nii õpilasele kui ka koolile, kutsume taas õpilasi ja õpetajaid üles end proovile panema.

1. koht 300.- EUR, lisaks 1000.- EUR töö juhendajale klassiruumi sisustuse täiendamiseks  või mõne uue teadusprojekti organiseerimiseks;
2. koht 200.- EUR, lisaks 800.- EUR töö juhendajale klassiruumi sisustuse täiendamiseks  või mõne uue teadusprojekti organiseerimiseks;
3. koht 100.- EUR, lisaks 500.- EUR töö juhendajale klassiruumi sisustuse täiendamiseks  või mõne uue teadusprojekti organiseerimiseks.


Tänavu on konkursi tähtaegu toodud varasemaks ning võitjad kuulutatakse välja DNA päeval, 25. aprillil 2012. Esseede vastuvõtt on alanud ning töid saab esitada kuni 1.märtsini 2012. Ühest klassist on lubatud esitada kuni kolm esseed, pikkusega  750 sõna. Soovitav on esitada töö inglisekeelsena, kuid lubatud on ka emakeeles kirjutatud töö tõlkimine õpetaja kaasabil. Soovitav on tööle lisada õpilase pilt. Avalduse esitamise vorm ja täpsemad tingimused on kättesaadavad veebilehelt:  www.dnaday.eu <http://www.dnaday.eu> .

Essee tuleb kirjutada etteantud teemal, mida saab  valida kahe püstitatud küsimuse seast:

1.    It is reported that it will soon be possible to sequence a person's genome for under 1000 Euros. Would you want to have your genome sequenced? What would be the potential advantages and disadvantages , particularly as related to your health? What would you like to know about your health risks and those of your family and what would you rather not know? How might this information lead you to modify your life style or life choices?

2.    Genes exert their influence on organisms by being turned on and off in precise ways and at precise times. Normal development and even behaviour are regulated by these processes, whereas birth defects and disease can result when problems arise during the process of "gene regulation". In the last 30 years, genomic research has uncovered many mechanisms affecting gene expression that earlier scientists could have never imagined. Choose a gene regulation process (some are listed below) and, using references to support your arguments, explain how that process, when it goes wrong, can be involved in the production of disease, such as cancer.

Examples of gene regulation mechanisms: repressors, activators, enhancers, RNA interference, uniparental disomy, imprinting, epigenetic changes to chromatin, environmental modifiers

Täpsemad juhendid essee vormistamiseks:  www.dnaday.eu/instructions.htm <http://www.dnaday.eu/instructions.htm>


Täielik info konkursi tingimuste kohta on leitav internetilehelt:  www.dnaday.eu <http://www.dnaday.eu>

DNA kaksikspiraali ehitus avastati aprillis 1953. Sellesse hiigelpikka molekuli on kätketud tohutu hulk pärilikkuse informatsiooni, mis sisaldab geneetilisi juhiseid inimese arenguks ja funktsioneerimiseks.

TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- arendusasutus, mis haldab ligi 52 000 eestimaalase andmetest koosnevat tervise- ja geeniandmete kogu –  Geenivaramut. Varamu andmeid kasutatakse juba praegu  ja lähitulevikus veelgi rohkem erinevateks teadusuuringuteks - eesmärgiga mõista ja aru saada, mil määral ja mis moel on geenid seotud haiguste tekkimisega ning kuidas see teadmine saaks olla kasulik inimestele, kellel on risk haigestuda.

A-hepatiit on liikvel - kuidas ennetada?

Tänase seisuga (20.09.11) on Eestis aasta algusest alates registreeritud kokku 41 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 29 on kinnitatud Viljandimaal. Eelmisel nädalal lisandus veel 11 haigusjuhtu, neist on 2 Tallinnas.Viljandisse toodi A-hepatiidi viirus sisse tõenäoliselt juunis-juulis toimunud massürituste käigus.
Haigestunuid on registreeritud kõikides vanusrühmades, võrdselt mehi ja naisi.
Keegi haigestunutest ei ole olnud vaktsineeritud.

A-hepatiidi viiruse levik
Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 15-50, keskmiselt 30 päeva.
Haiguse kliinilisteks nähtudeks on palavik, oksendamine, väsimus ning kõhuvalu. Nahk võib
muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude ilmumist. Viiruse eritumine
väljaheidetega lakkab nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline
(ilma kollasuseta) eeskätt lastel (kuni 90% juhul). A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt
kujuneb välja eluaegne immuunsus.
A-hepatiidi viirus levib enamusel juhtudest fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese
väljaheitest kätele ja kätelt suhu, pindadele, esemetele jm. Viiruste edasine levik toimub
olmekontakti kaudu, s.t. kokkupuutel saastunud esemete ja pindadega. Haigustekitaja levib ka
saastunud joogivee ja toiduga.
A-viirushepatiidi viirus on üsna vastupidav väliskeskkonnas, võib säilitada eluvõime pikemat
aega temperatuuril -20˚C, happelises keskkonnas (pH<5 juures) ning +70˚C juures kuni 10
minutit.
A-hepatiidi viirus hävib:

•  kuumutamisel +85˚C mõne minuti jooksul,
•  kloori sisaldavate desvahendite kasutamisel (jääkkloori kontsentratsioon peab olema 2,0-2,5 mg/l 15 min jooksul)

A-viirushepatiiti ennetamine:
-mitte kasutada teiste laste joogipudeleid, lusikaid, kosmeetikaesemeid, prille, vms;
-mitte süüa ega juua pesemata kätega;
-pesta käsi pärast tualeti kasutamist;
- mitte puudutada ega hõõruma pesemata kätega silmi, suud;
-mitte süüa pesemata puu-/köögivilju;
-mitte neelata basseinis vett;
- tihti käsi pesta.
Võttes arvesse viiruse vastupidavust väliskeskkonnas ning tema kerget levikut mustade käte
vahendusel, on eriti tähtis käte pesemine.
Nii A-viirushepatiidi kui ka teiste nakkushaiguste ennetamiseks tuleb käsi alati pesta:

•  pärast tualettruumi kasutamist,
•  enne söömist ja joomist või ravimite manustamist,
•  kui käed on nähtavalt mustad,
•  pärast rahvarohkete kohtade külastamist, sh pärast ühistranspordi kasutamist,
•  pärast arvuti klaviatuuri või kaaslase mobiili kasutamist (koolis/koolieelses asutuses,
• kodus, raamatukogus, internetkohvikus jm)
•  pärast sularaha puudutamist.
• Käsi pestakse vähemalt 15-20 sekundi jooksul.

Kuidas pesta käsi õigesti:
1. Seisa kraanikausist eemal, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga.
2. Pesuaine (eelistatud on vedelseep) peab olema kättesaadaval kohal.
3. Ava kraan.
4. Reguleeri kraanist tulev vesi parajalt soojaks, et selle kasutamine oleks meeldiv, kuna
ebameeldiva kuumuse/külma juures ei pesta käsi piisavalt kaua.
5. Tee käed ja randmed jooksva vee all korralikult märjaks.
6. Määri pesuaine kätele.
7. Pese käsi vastamisi hõõrudes.
8. Loputa pesuaine maha rohke veega. Vesi peab jooksma suunaga sõrmedelt käe randme poole.
9. Kuivata käed ja randmed paberkäterätikuga.
10.Sulge kraan paberrätikut kasutades (kui veekraani on võimalik sulgeda ainult sõrmede abil).
See väldib puhta käe uuesti saastumist kraani käsitledes, kraanid on alati saastunud.
11.Viska kasutatud paberkäterätik selleks ette nähtud jäätmeanumasse.

Koostaja:
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakond
15.09.2011

Teaduskooli kursused on hea võimalus iseseisvaks õppimiseks

Teaduskooli õppeaasta algab oktoobris - ootame kõiki huvilisi 2011/12 õa kursustest osa võtma: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused

Kursustele registreerumine kestab kuni 20. septembrini 2011!
Sel õppeaastal on 34 kursuse seas ka kolm päris uut kursust:

• Füüsika valdkonnas gümnaasiumile: "Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani"
• Matemaatika valdkonnas gümnaasiumile: "Matemaatika ülemastme kursus: arvuteooria"
• Humanitaarvaldkonnas gümnaasiumile: "Sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse"

NB! Kindlasti räägi oma õpisoovist ka aineõpetaja või kooliga - koolidel on võimalik arvestada teaduskoolis õppimist oma õpilaste õppekava koostamisel valik- ja vabaainetena.

Kõigi olümpiaadihuviliste jaoks on meie veebilehel väljas 2011/2012 õa olümpiaadide ja õpilasvõistluste kalender: http://www.teaduskool.ut.ee/5891

Parimate soovidega,
TÜ teaduskool
http://www.teaduskool.ut.ee

Alusatavad õpikojad

Eesti Füüsika Selts, TÜ Teaduskool ja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond kutsuvad osalema füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmis (www.fyysika.ee/opikojad )

Nagu ka eelmisel aastal, on programmi eesmärgiks pakkuda 7.-12. klassi õpilastele eksperimentidel  ja laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet/valikkursuseid;

Õpikodadesse ootame osalema kõiki huvilisi. Õpikodade toimumised on jagatud nelja huvirühma vastavalt vanuseastmele ning õppeainele.

Siit saab valida endale sobiva:

• Bioloogia õpikoda - osalema on oodatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased;
• Keemia õpikoda - osalema on oodatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased;
• Füüsika põhikooli õpikoda - osalema on oodatud põhikooli õpilased;
• Füüsika gümnaasiumi õpikoda - osalema on oodatud gümnaasiumide/keskkoolide õpilased.

Vastavale lingile vajutades või külastades www.fyysika.ee/opikojad on ka võimalik järele vaadata, kus nimelt üks või teine õpikoda algaval õppeaastal toimuma saab.

Huvi õpikodades osalemise vastu on olemas, kuidas edasi toimida?

1.     Õpikodades osalemiseks tuleks esimese asjana üle vaadata Sulle huvi pakkuva õpikoja toimumise kohad ja tugikoolid;

2.     Kui sobilik kool on leitud, tuleb ennast õpikodade veebi sisse logida (vajadusel tee selleks kasutajakonto) ;

3.     Registreeri esmalt Sind huvitavale kursusele ja seejärel sobivasse rühma. Registreerumise tähtaeg on 25.september;

4.     Edasi ei ole muud, kui jälgi õpikodade kalendrit ning oma e-maili. 

Kohtume õpikodades!

G1 päästis metsasid - meenutused 2011 kevadest

Päikeselisel 6.mai hommikul läksid usinad G1-e bioloogid Eesti metsade ökoloogilist mitmekesisust päästma. Nimelt osaleti RMK projektis “METSA ISTUTAMA!”, mis kutsub kokku kõiki tublisid koolinoori, et  tegeleda kõige tähtsama kevadtööga metsades- istutamisega. Seega saidki meie metsaistutajad pikendada oma hommikust und terve tunni võrra ja alustada teekonda sügavasse metsa alles kell 09:15. Üheskoos hakatigi õpetaja Kaisa-Helena Luhaga sõitma langile, mis viis meid Tallinnast 75 kilomeetri kaugusele- Vikipalu külasse. Kohale jõudes tervitasime ka oma retkekaaslasi Tallinna Kunstikoolist ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kohtusime oma projektijuhiga, kes andis meile labidad, töökindad, ämbrid istikutega ja juhised puude istutamiseks. Seega tormasimegi kõik langile ja hakkasime ettekaevatud kraavidesse iga meetri tagant puid mullaaukudesse istutama. Üllatusliku kiirusega sai kogu lang järsku puudega kaetud ja kuna vaba ruumi uute istikute jaoks rohkem polnud, oli kõigi meelest parim mõte hakata tööst väsinud kõhtu täitma imemaitsva seljankasupiga. Seega pakkuski RMK meile lõunasuppi, leiba, hapukoort ja morssi. Värskeltistutatud puude keskel suppi lürpides jõudis lõpuks kätte aeg minna metsaretkele. Nii oodatigi meid juba suure kotitäie käbide, okste, seemnete, laastude ja muu huvitavaga. Pimesi valisid kõik omale ühe eseme ja pidid ära arvama millega tegemist on, see muidugi tekitas palju ärevust ja kogu käbide-kändude virvarris jõudsime kuulda lugusid küll hiirtest, nende sabadest ja ebatsuugadest. Edasi suundusime veidi tihedama metsa poole, kus hakkasime üksteise järel kõndides ära märkima kõike huvitavat, mis meile tee peal silma jäi. Lisaks mustade pungadega puudele ja veidra kujuga kännuseentele jäi kahtlemata nii meie klassi kui ka retkejuhi lemmikuks loomapabulate uurimine, mis paratamatult tõi endaga kaasa lõputu ärevuse elavama loomuga õpilastelt. Kui kõik pabulad said uuritud nii üht kui teist pidi, hakkasime mängima mängu, mis põhines metsataimede äratundmisel nende kompimise järgi. Õnneks oli G1 selleks ajaks talletanud niivõrd palju informatsiooni metsaelanike kohta, et taimede äratundmine ei osutunudki kuigi keeruliseks.

Pärast metsaelu tunnetamist kõikvõimalike meeleelunditega, hakkasime sammuma tagasi juba ennenähtud langi poole, kus projekti korraldajad kutsusid kokku kõik osalenud õpilased ning panid istutusala kõrvale üles sildi, millele olid kirjutatud kõigi kolme kooli nimed , kes andsid oma panuse metsade ökoloogilise niši tugevdamisele. Eks paari aasta pärast tasub külastada lanki uuesti, et näha, kui kõrgeks on kasvanud puud, mille oleme ise oma kätega istutanud. Seega plaksutasime kõik oma tublile tööle ja hakkasime liikuma tagasi bussi poole, mis tooks meid tagasi metsast tsivilisatsiooni. Nii mööduski bussisõit tagasi vaid ühe ärkvelolijaga-õpetajaga, sest nähtavasti olid kõik teised puu auku panemisest ja värske õhu hingamisest liialt väsinud, et oma silmi veel tund aega lahti hoida. Nii loksusimegi mööda metsateid tagasi Tallinnasse ja lõpetasime ühe suure bioloogilise koolipäeva.

Kindlasti oli see üks vahva päev nii Eesti metsadele kui G1 bioloogidele ning oli igati väärt sel reedesel päeval tundidesse mitte minemist.

Beatrice Rahlin, G1

Putukad vallutavad Tallinna Tehnikaülikooli

20.06.11 avati TTÜ Muuseumi galeriis "Futurum" näitus "Metamorfoosid- PutukadPutukadPutukad!" Putukanäitus esitab loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsiooniallikaks inseneridele, kunstnikele ja muusikutele.
Näituse vundamendiks on entomoloogi Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud loodusemehe Urmas Tartese tekstid ning slaidiprogramm. Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogiline video "Jaanika" ning PÖFF-il tähelepanu äratanud Hannes Vartiaineni ja Pekka Veikkolaineni lühifilm "Putuka surm" viivad muuseumikülastajad muundumiste maailma.
TTÜ muuseumi direktor Liia Rebane: „23 sajandit tagasi kirjeldas Vana-Kreeka õpetlane Aristoteles 47 putukaliiki, täna tuntakse neist juba rohkem kui miljonit. Inimestel on vedanud: meie kõige tähtsamateks naabriteks maakeral on olevused, keda saab iseloomustada vaid ülivõrdes. Kõige arvukamad, kõige mitmekesisemad, kõige põnevamad, kõige tüütavamad, kõige abivalmimad, kõige armsamad, kõige toredamad, kõige olulisemad.“ Näitusel saab teiste hulgas näha haruldasi liblikaid, kelle looduslik elupaik on piiratud territooriumil Indoneesias ja maailma suurimate mardikate hulka kuuluvat Prantsuse Guajaanast püütud titaansikku.
Huvipakkuvad on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste projektid, kus on olnud eeskujuks putukate käitumine. Näiteks on sipelgad andnud inseneridele ideid parverobotite loomisel. Kes on kiilassilm ja kuidas on putukate silmad inspireerinud näiteks päikeseenergia kasutamist, saab näha näitusel. Mõtteainet pakub putukate maailm kõige üldisemas plaanis: kas üksinda või üheskoos? Sipelgate kogum tõestab veenvalt, et koos ollakse uppumatud, üksik sipelgas aga kaotab elu.
Näitus on avatud kuni 31. maini 2012.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Muljeid Kloogaranna teaduslaagrist

18.-24. juulil 2011 toimus Kloogaranna noortelaagris TÜ teaduslaager. Laagri see vahetus oli mõeldud 14- 16 aastastele noortele. Laagris oli 103 noort ning 34 kasvatajat ja juhendajat. Meid jaotati teemade kaupa viit e gruppi. Esimesel päeval jagati kõigile silt, kus oli üks sõna. Iga sõna kuulus ühte kategooriasse viiest. Keemia, bioloogia, füüsika, materjaliteadus ja raketiteadus. Ning kuhu sõna kuulus, sinna gruppi pidid minema. Iga grupil oli oma värvi käepael, mille järgi tuvastati, kes võib liikuda laagri platsil ning kes mitte. Kuna mina olin keemia grupis, siis oli minu käepael oranž.

Laager kestis kokku 7 päeva ning kuna üks päev oli tulemiseks ning üks päev minemiseks, siis jäi teaduse jaoks 5 päeva. Kokku oli 5 viis teemat: keemia, bioloogia, raketiteadus, füüsika ja materjaliteadus. Iga teema kohta sai palju huvitavaid teadmisi viies läbi katseid ning meisterdades erinevaid asju. Mõned valmistatud esemed sai ka koju kaasa.

Esimesel päeval oli minu grupil füüsika. Füüsikas katsetasime tuuleenergia ja päikeseenergia võimsust. Saime teada, kuidas tuuleenergia abil saada veest hapnikku ning vesinikku. Samuti ehitasime ise omale taskulambi ning panime hambaharjale külge vibramootori, mida võib leida vanemates mobiiltelefonides. Tänu sellele mootorile, hakkas hambaharja pea edasi liikuma.

Teise päeva teemaks oli materjaliteadus. Materjaliteadus on teadus keemia ja füüsika vahepeal ning seal esineb mõlemat. Seal värvisime tavalise 1€ sendi kuldseks. Tegime medaljoni söövitades happega alumiiniumi tükile mõne kujutise. Joonistasime naelaga paberile. Kinnitasime tüki fooliumit puidust aluse külge, ühendasime traadiga fooliumi ja patarei ning teise traadiga patarei ja naela. Seejärel asetasime soolhappes leotatud paberitüki fooliumile ning hakkasime naelaga sellele joonistama. Me valmistasime ka raua ja alumiiniumi purust rauda. Kõigepealt segasime kokku 10g raua ja 26g alumiiniumi puru. Siis valmistasime savist kausi, mille sees seda puru segu sulatada. Ning siis kasutasime termiiti, et tuli oleks vähemalt 2500°C, et sulatada rauda.

Kolmandal päeval õppisime bioloogiat. Kuna bioloogia jaguneb veel mitmeks erinevaks teadusharuks, siis jagati meid veel omakorda neljaks grupiks. Meie grupp õppis alguses silma kohta. Õppisime silma ehitust, mis on pimetäpp silmas, et ühe silmaga vaadates ei näe me kaugust nii hästi kui kahe silmaga , mõõtsime oma silmade interokulaarset distantsi ja vaatasime kumb on meie domineeriv silm.

Hiljem töötasime mikroskoobiga. Saime teada, kuidas nimetatakse mikroskoobi erinevaid osi ning kuidas läbi mikroskoobi pildistada. Vahepeal käisime õues otsimas huvitavaid taimi või putukaid, mida läbi mikroskoobi pildistada, sest laagri lõpuks valiti 10 parimat pilti.

Seejärel suundusime alumisele korrusele, kus üks juhendajatest oli paar aastat tagasi lõpetanud Tallinna Inglise Kolledži. Seal mõõtsime reaktsiooni kiirust, testisime maitsemeeli ning mõõtsime, kes suudab karjuda kõige kõvemini.

Siis läksime õue, kus õppisime kasutama Vernier LabQuest'i maastikumängu käigus. Alguses mõõtsime UV kiirgust, siis pidime suruma 500-600 N ning viimaks mõõtsime erinevate lahuste pH-d.

Lõpetuseks oli kõikide väikeste gruppide vahel võistlus, kus pidime ära arvama taimi piltide järgi, loomi skelettide järgi ning panema sassi aetud tähtedest kokku sõnad.

Neljandal päeval oli meil keemia. Meile anti ülesanne, kus kellegi juures käis varas ning jättis sinna hulga jälgi. Selle käigus mõõtsime sidruni-, greibi- ja apelsinimahla pH. Lisasime Fairy nõudepeasuvahendile vesinikperoksiidi ning kaaliumjodiidi ning selle käigus eraldus hapnik vahumullide sees. Samuti muutsime ka leegi värvi lisades sinna erinevate soolade pulbreid. Ning kaalusime, kui palju soola tuleb lisada vette et selle lahuse soola % oleks sama suur kui merevees.

Viimasel päeval tegelesime raketiteadusega. Me ehitasime ise raketi ning hiljem lasime hiljem vee ja suruõhu abil õhku. Rakett lendas kiirusega u 200km/h ning õigesti suunatul võis lennata rohkem kui 500 m kaugusele. Lisaks saime teada, mis põhimõttel töötab rakett, kui kiiresti peab sõiduk liikuma, et lahkuda Maalt, kui jääda selle ümber tiirlema, mis asi on kosmiline kiirus, kus peab asetsema raketil raskuskese ning õpisime ehitama paati mis töötab raketi põhimõttel.

Laagris oli huvitav. Õhtuti toimusid erinevad mängud ja võistlused, käisime rannas, toimusid mitmed esinemised ning ka disko. Elasime kuuestes kämpingutes. Peaaegu kõik, kes see aasta käisid, tahavad järgmine aasta tagasi minna.

Annemai Timuska