Kutsume õpilasi mängude ideid välja mõtlema, õpetajaid mänge uurima ja neid koos õpilastega katsetama ning mänguteemalisel õppimisüritusel osalema. Koolielu portaali mängude veerand kestab 1. detsembrist 2010 kuni 1. veebruarini 2011.
KONKURSID ÕPILASTELE
Mängude loomise võistlus "Igale õpilasele oma õppemäng"
Arvutimängud on õpilaste poolt väga armastatud ja tihti süüdistatakse neid selles, et nad liiga palju mänge mängivad. Samas pole mängimises ju midagi halba. Oluline on see, kas mäng ka midagi õpetab. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpilasi osalema õpimängude stsenaariumite konkursil. Õpilased ise teavad kindlasti kõige paremini, milliseid mänge nad mängida tahaksid. Mäng võib olla mõeldud arvutis või mobiiltelefonis mängimiseks. Tähtaeg 31. jaanuar 2011.
Koolielu
27. dets 2010
Eesti looduse fotovõistlus 2010
Üheteistkümnendat korda selgitati välja parimad Eesti loodusfotod. Noorte kategoorias tulid auhinnalistele kohtadele kaks meie kooli õpilast.
Meeri Sõelsepp - parim väikese taime foto
Marianne Leibur - parim väikese looma foto
Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 1400 pilti 240 autorilt. Erinevalt teistest konkurssidest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub.
Kõiki auhinnatud fotosid näed siit www.eestiloodus.ee/teema26.html või detsembri Eesti Looduse ajakirjast.
vahendas Liina Lelov
Meeri Sõelsepp - parim väikese taime foto
Marianne Leibur - parim väikese looma foto
Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 1400 pilti 240 autorilt. Erinevalt teistest konkurssidest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub.
Kõiki auhinnatud fotosid näed siit www.eestiloodus.ee/teema26.html või detsembri Eesti Looduse ajakirjast.
vahendas Liina Lelov
Edukad loodusviiktoriinil!
detsembris toimus Eesti Looduskaitse 100 pühendatud viktoriin, kus meie koolist osales 3 viieliikmelist võistkonda. Edukaimaks neist osutus 8.a klass võistkonda koosseisus: Pajus, Niitav, Timuska, Kuusik, Saar , kes saavutasid 2. koha Prantsuse lütseumi võiskonna järel. Ka terve kooli arvestuses saadi 2.koht. Tublid!
Tänuks tubli osalemise eest ja edasiste uute teadmiste saamiseks on kõik meie kooli viktoriinil osalenud õpilased kutsustud 10.jaanuaril osalema rahvusvahelisel kesktalvisel veelindude loendusel. Nii et soojad riided selga, binoklid kaasa ja mere äärde! Väljasõit Balti jaamast kl 10.00.
Tänuks tubli osalemise eest ja edasiste uute teadmiste saamiseks on kõik meie kooli viktoriinil osalenud õpilased kutsustud 10.jaanuaril osalema rahvusvahelisel kesktalvisel veelindude loendusel. Nii et soojad riided selga, binoklid kaasa ja mere äärde! Väljasõit Balti jaamast kl 10.00.
15. nov 2010
Tallinna Linnuklubi KUTSUB:
Tallinna Linnuklubi KUTSUB:
LOODUSVIKTORIINILE põhikooli 6.-9.kl. õpilaste 5-liikmelisi võistkondi.
Loodusviktoriin toimub KULLO I korruse saalis ,reedel, 17.12.2010.a. kell 12-14
* Teeme kokkuvõtte aastast 2010 – Eesti looduskaitse 100, mille kohta esitame küsimusi viktoriinil. Õpilastel lugeda ajakirju „Looduse sõber“ ja „Eesti Loodus“ ( 2010.a. väljaanded).
* Räägime aastalindudest; * Tähistame Linnuklubi sünnipäeva.
Loodusviktoriinil osalenud õpilastele korraldab Linnuklubi väljasõidu veelindude loendusteks jaanuaris 2011 (tasuta transport ja juhendamine) õpilastele sobival ajal.
Kas meie koolist lähevad sinna "vanad käijad" või tahab keegi ka uueks huviliseks saada? Andke teada
LOODUSVIKTORIINILE põhikooli 6.-9.kl. õpilaste 5-liikmelisi võistkondi.
Loodusviktoriin toimub KULLO I korruse saalis ,reedel, 17.12.2010.a. kell 12-14
* Teeme kokkuvõtte aastast 2010 – Eesti looduskaitse 100, mille kohta esitame küsimusi viktoriinil. Õpilastel lugeda ajakirju „Looduse sõber“ ja „Eesti Loodus“ ( 2010.a. väljaanded).
* Räägime aastalindudest; * Tähistame Linnuklubi sünnipäeva.
Loodusviktoriinil osalenud õpilastele korraldab Linnuklubi väljasõidu veelindude loendusteks jaanuaris 2011 (tasuta transport ja juhendamine) õpilastele sobival ajal.
Kas meie koolist lähevad sinna "vanad käijad" või tahab keegi ka uueks huviliseks saada? Andke teada
Õpilaste koolituslabor - koostöö Eesti teadlastega!
Kas Sa soovid teada, kuidas töötab ainulaadne 3-D inimkeha skänner ning robotmannekeen? Või huvitab Sind hoopis, mida räägivad meile samblad teiste taimede kasvutingimuste kohta? Tahad lihtsalt rohkem teada keemiast?
Õpilaste KoolitusLabor kutsub 15-19-a õpilasi kõikjalt Eestist osalema uurimistöös loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas erinevate ülikoolide juures. Põnevat teadustööd tehakse teadlastest juhendajate käe all, kes aitavad esmapilgul keerulisi asju Sinu jaoks lahti mõtestada ning teadasaadut Sinu esimese uurimistööna kirja panna.
Kust saada täpsemat informatsiooni ja kuidas registreeruda? Informatsioon osalemistingimuste ja uurimisteemade kohta on toodud Õpilaste KoolitusLabori lehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=392
Registreerida saab 30. novembrini 2010. a, aga kehtib reegel: kes ees, see sees!
Laboris näeme!
Õpilaste KoolitusLabor kutsub 15-19-a õpilasi kõikjalt Eestist osalema uurimistöös loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas erinevate ülikoolide juures. Põnevat teadustööd tehakse teadlastest juhendajate käe all, kes aitavad esmapilgul keerulisi asju Sinu jaoks lahti mõtestada ning teadasaadut Sinu esimese uurimistööna kirja panna.
Kust saada täpsemat informatsiooni ja kuidas registreeruda? Informatsioon osalemistingimuste ja uurimisteemade kohta on toodud Õpilaste KoolitusLabori lehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=392
Registreerida saab 30. novembrini 2010. a, aga kehtib reegel: kes ees, see sees!
Laboris näeme!
Bioloogia avatud õppesessioon huvilistele olümpiaadilosalejatele
TÜ Teaduskool korraldab Tartus 20. novembril 2010 bioloogia avatud õppesessiooni.
Õppesessioon on mõeldud kõigile bioloogiaolümpiaadist huvitatud õpilastele.
Täpsem info, ajakava ja registreerumine http://www.teaduskool.ut.ee/4921
Õppesessiooniks palume registreeruda 17. novembriks.
Parimate soovidega
TÜ Teaduskool
Õppesessioon on mõeldud kõigile bioloogiaolümpiaadist huvitatud õpilastele.
Täpsem info, ajakava ja registreerumine http://www.teaduskool.ut.ee/4921
Õppesessiooniks palume registreeruda 17. novembriks.
Parimate soovidega
TÜ Teaduskool
11. nov 2010
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTS
Tallinna Tehnikaülikool ootab Teie kooli õpilasi osa võtma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTSIST
Konverents toimub 25. novembril kell 11:00 kuni 16:00 TTÜ aulas. Esitamisele tulevad tudengite teadustööde konkurssi võitnud tööd. Samuti toimub konkurssi võitjate autasustamine. Meelt lahutavad ka Teadusbuss “Suur Vanker” ja tudengite teadusklubid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGITE TEADUSTÖÖDE KONVERENTSIST
Konverents toimub 25. novembril kell 11:00 kuni 16:00 TTÜ aulas. Esitamisele tulevad tudengite teadustööde konkurssi võitnud tööd. Samuti toimub konkurssi võitjate autasustamine. Meelt lahutavad ka Teadusbuss “Suur Vanker” ja tudengite teadusklubid
4. nov 2010
Ühe mitte nii ilusa oktoobrikuu päeva varahommikul...
..., kui isegi koerad keeldusid väljas jalutamast ning linnud ei laulnud, seadis väike seltskond sammud Balti Jaama, et sealt asuda retkele, mis tõotas tulla muljeterohke ja põnev, hoolimata lootusetuna tunduvast halvast ilmast. Bussi oodates tundus soe koolimaja Estonia puiesteel väga ahvatlev, aga ei tasunud muretseda – sõiduriist oli varsti kohal ning noored muhelesid rahulolevalt, sest nad teadsid, et nende armsad klassikaaslased kirjutavad samal ajal bioloogia kontrolltööd.
Väikese loodusekspeditsiooni eesmärk oli külastada Lääne-Eesti kaitsealasid ning vaadelda sealseid linde, sest parajasti oli kätte jõudnud aeg, mil linnud tavaliselt sealsetel randadel peatuvad, et enne pikka teekonda lõunamaale hetkeks puhata. Sihtpaigaks oli seatud just Lääne-Eesti ning mandri loodepoolseim punkt – Põõsaspea neem, mis on üks parimaid vaatluskohti veelindude rände jälgimiseks. Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelist ala, kuhu veelinnud kooduvad, võib nimetada ka pudelikaelaks – tegemist on ainult 7.5 km laiuse piirkonnaga. Ometi võib seal kohata selliseid linnuliike nagu aul, mustlagle ning kaurid. Kokku on loendatud, et sügisese rändeperioodi jooksul peatub selles punktis ligikaudu 100 000 lindu, kokkuvõtvalt rändab talivistesse pesitsuspaikadesse just läbi Osmussaare ligi 20% Loode-Euroopa lindudest üldse. Kindlasti peaks mainima, et lisaks suurpärastele vaatulsvõimalustele on tegemist väga ilusa kohaga, kuigi peale üht veerandtundi olid kõige visamadki loodussõbrad sunnitud varju otsima – tugev tuul ja vihm ühendasid oma jõud. Õnneks jõuti heita pilk kohalikule linnustikule ning vaielda, kas üks nähtud lindudest oli ikka kala- või hoopis naerukajakas.
Järgmine peatuskoht oli Noarootsi lähedal asuv vaatetorn, kuhu jõudmiseks tuli läbida tee, mis ristus lehmakarja omaga. Oli väga lõbus fantaseerida, kuidas bussitäis noori pageb kõrgele, puittreppidest üles, neid jälitamas kena pruunikas lehm! Tegelikult möödus kõik vahejuhtumiteta, vaatetornis saime maitsta kadakamarju (alguses pisut harjumatu, kuid siiski meeldiva maitsega) ning vaadata suurest teleskoobist või binoklist linnuparvi. Imekombel oli ilm poole tunniga sootuks teistsugune – päike säras kõrgel taevas ning ainult üksikud pilved varjutasid päikest ja märjad jalad tundusid kohe kuivemad, kõikjalt vaatasid vastu naeratavad näod.
Kuna graafik oli tihe ning ees ootas veel lühike retk Haapsallu, sai aeg vaatetornis lubamatult kiiresti otsa – enamus linde jäi loendamata. Enne kaunisse mereäärsesse linna jõudmist tehti peatus ka uhiuues õppehoones/konverentsikeskuses, kus vaadati loodusfilmi “Wings Over Wetlands,” mis tähistas ühtlasi ka projekti, mille käigus tegid ornitoloogid üle kogu maailma tööd ühise eesmärgi nimel – kaardistada kogu lindude teekond oma suvistest elupaikadest lõunamaale.
Niipea, kui buss Haapsalus peatus, vupsasid kõik tegelased kiiresti bussiuksest välja ning lidusid sööma – värskes õhus kulus palju energiat. Muidugi plaanisid Tiki eeskujulikud noored esmalt kohalikku melu ja vaatamisväärsusi nautida, kuid see õnn oli üürike – vihma sadas kui oavarrest, seega andsid ka nemad alla ja suundusid kohaliiku poodi.
Pärast söömist ning vaba aja lõppu mindi lahe äärde, et üle vaadata keset merd olnud jääkaru. Mitte päris jääkaru, vaid kuju, mis nägi tegelikult väga ehtne välja. Nagu nõiaväel kadus vihm ning hakkas paistma päike, seepärast oli kõigil piisavalt tahtmist uudistada kalameeste tööd. Väikesed olevused ujusid parvedes, neid oli palja silmaga näha, kuid kala ei näkanud, ka kalamehed ise polnud väga varmad olukorda kommenteerima. Küllap ajasid noored uudistajad lihtsalt kalad minema.
Aga ka aeg Haapsalus sai otsa ning algas pikk kodutee, mida muutsid veelgi pikemaks Eestile väga tüüpilised teeremondid ja sellest tulenevad ümbersõidud. Sellest hoolimata oli sõit Tallinnasse väga lõbus, tehtud loodusfotod pakkusid palju kõneainet ning sekeldused lehmakarjaga pakkusid palju lõbu. Oli tore päev täis uusi teadmisi ja kogemusi!
Kadri Eek, 9a
Väikese loodusekspeditsiooni eesmärk oli külastada Lääne-Eesti kaitsealasid ning vaadelda sealseid linde, sest parajasti oli kätte jõudnud aeg, mil linnud tavaliselt sealsetel randadel peatuvad, et enne pikka teekonda lõunamaale hetkeks puhata. Sihtpaigaks oli seatud just Lääne-Eesti ning mandri loodepoolseim punkt – Põõsaspea neem, mis on üks parimaid vaatluskohti veelindude rände jälgimiseks. Põõsaspea neeme ning Osmussaare vahelist ala, kuhu veelinnud kooduvad, võib nimetada ka pudelikaelaks – tegemist on ainult 7.5 km laiuse piirkonnaga. Ometi võib seal kohata selliseid linnuliike nagu aul, mustlagle ning kaurid. Kokku on loendatud, et sügisese rändeperioodi jooksul peatub selles punktis ligikaudu 100 000 lindu, kokkuvõtvalt rändab talivistesse pesitsuspaikadesse just läbi Osmussaare ligi 20% Loode-Euroopa lindudest üldse. Kindlasti peaks mainima, et lisaks suurpärastele vaatulsvõimalustele on tegemist väga ilusa kohaga, kuigi peale üht veerandtundi olid kõige visamadki loodussõbrad sunnitud varju otsima – tugev tuul ja vihm ühendasid oma jõud. Õnneks jõuti heita pilk kohalikule linnustikule ning vaielda, kas üks nähtud lindudest oli ikka kala- või hoopis naerukajakas.
Järgmine peatuskoht oli Noarootsi lähedal asuv vaatetorn, kuhu jõudmiseks tuli läbida tee, mis ristus lehmakarja omaga. Oli väga lõbus fantaseerida, kuidas bussitäis noori pageb kõrgele, puittreppidest üles, neid jälitamas kena pruunikas lehm! Tegelikult möödus kõik vahejuhtumiteta, vaatetornis saime maitsta kadakamarju (alguses pisut harjumatu, kuid siiski meeldiva maitsega) ning vaadata suurest teleskoobist või binoklist linnuparvi. Imekombel oli ilm poole tunniga sootuks teistsugune – päike säras kõrgel taevas ning ainult üksikud pilved varjutasid päikest ja märjad jalad tundusid kohe kuivemad, kõikjalt vaatasid vastu naeratavad näod.
Kuna graafik oli tihe ning ees ootas veel lühike retk Haapsallu, sai aeg vaatetornis lubamatult kiiresti otsa – enamus linde jäi loendamata. Enne kaunisse mereäärsesse linna jõudmist tehti peatus ka uhiuues õppehoones/konverentsikeskuses, kus vaadati loodusfilmi “Wings Over Wetlands,” mis tähistas ühtlasi ka projekti, mille käigus tegid ornitoloogid üle kogu maailma tööd ühise eesmärgi nimel – kaardistada kogu lindude teekond oma suvistest elupaikadest lõunamaale.
Niipea, kui buss Haapsalus peatus, vupsasid kõik tegelased kiiresti bussiuksest välja ning lidusid sööma – värskes õhus kulus palju energiat. Muidugi plaanisid Tiki eeskujulikud noored esmalt kohalikku melu ja vaatamisväärsusi nautida, kuid see õnn oli üürike – vihma sadas kui oavarrest, seega andsid ka nemad alla ja suundusid kohaliiku poodi.
Pärast söömist ning vaba aja lõppu mindi lahe äärde, et üle vaadata keset merd olnud jääkaru. Mitte päris jääkaru, vaid kuju, mis nägi tegelikult väga ehtne välja. Nagu nõiaväel kadus vihm ning hakkas paistma päike, seepärast oli kõigil piisavalt tahtmist uudistada kalameeste tööd. Väikesed olevused ujusid parvedes, neid oli palja silmaga näha, kuid kala ei näkanud, ka kalamehed ise polnud väga varmad olukorda kommenteerima. Küllap ajasid noored uudistajad lihtsalt kalad minema.
Aga ka aeg Haapsalus sai otsa ning algas pikk kodutee, mida muutsid veelgi pikemaks Eestile väga tüüpilised teeremondid ja sellest tulenevad ümbersõidud. Sellest hoolimata oli sõit Tallinnasse väga lõbus, tehtud loodusfotod pakkusid palju kõneainet ning sekeldused lehmakarjaga pakkusid palju lõbu. Oli tore päev täis uusi teadmisi ja kogemusi!
Kadri Eek, 9a
25. okt 2010
Saaremaa miniteaduspäevad - kelle uurimistöö saata või kes tahab minna?
Kutsume osalema Saaremaa Miniteaduspäevadel!
Saaremaa Miniteaduspäevad on neljandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 26.-28.
novembrini 2010 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.
Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.
Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.
Registreeruda saab 13. novembrini ja selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele:
www.syg.edu.ee/klassivalinetoo/miniteadus
Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline/stend).
Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu jt.
Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja
Saaremaa Miniteaduspäevad on neljandat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 26.-28.
novembrini 2010 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.
Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.
Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.
Registreeruda saab 13. novembrini ja selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele:
www.syg.edu.ee/klassivalinetoo/miniteadus
Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline/stend).
Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu jt.
Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja
23. okt 2010
vaata telekast ETV laup kl 18.40, kordus pühap kl 13.50
Loodusdokk Uus-Guinea ekspeditsioon, 2/3 (Expedition New Guinea, Inglise 2009)
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Teadlaste ja loodusfilmijate meeskond on laagris troopilise Uus-Guinea saare keskel paikneva kustunud vulkaani jalamil. Nad otsivad kummalisi ja ohustatud loomi, kes elavad tihedas džunglis. Kaameramees Gordon Buchnanan palub kohalikult hõimult abi paradiisilindude otsimisel, kuna tahab filmida nende imetabast pulmamängu. George MacGavinil tuleb maadelda suure krokodilliga ja Steve Backshall elab maa all, kus ta avastab uue koobastiku, mida ükski inimene pole varem näinud.
Tellimine:
Postitused (Atom)