Valitsus kinnitas tänasel istungil 2011. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest makstakse tänavu preemiateks 191 739 eurot. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Eesti teaduse tippude hulgas palju lugupeetud inimesi, kes on oma elu pühendanud oluliste asjade üle juurdlemisele, kahtlemisele ja katsetamisele ning püsivusega palju saavutanud. „Seekordsed teaduspreemiate saajad moodustavad selleaastase valiku sellistest tähelepanuväärsetest mõtlejatest. Olen kindel, et sammudega, mida riik astub noortele teadlastele nende karjääri alguse lihtsamaks tegemisel – kõrghariduse kvaliteedi tõstmisel ja doktorantide täiendaval toetamisel – kindlustame me praegustele tippudele ka järelkasvu,“ ütles Lukas.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 38 347 euro suurused riigi teaduspreemiad määrati Vladimir Hižnjakovile ja Ülo Lillele.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 19 174 euro suurused riigi teaduspreemiad said:
Gennadi Vainikko – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;
Peep Palumaa – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest;
Mart Min – tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest;
Eduard Maron – arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ eest;
Anne Kahru – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest;
Asko Lõhmus – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine “ eest;
Tiit Tammaru – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest;
Valter Lang – humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“ eest.
47 934 euro suurune riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest jäeti ettepanekute mittelaekumise tõttu välja andmata.
Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. veebruaril 2011
17. veebr 2011
16. veebr 2011
Loodusmuuseumis topistest ja nende tegemisesest
22. veebruaril kell 18.00 loeng „Topis”
Kõikide organismide surmale järgneb lagunemine ja järkjärguline
kadumine. Kuidas ja miks säilitada seda, mis säilida ei taha?
Võitlusest kord elanu säilitamisel, esimestest topistest kuni
tänapäevase taksidermiani, kadunud loomaliikidest ja loodusmuuseumide
keerulisest ülesandest räägivad taksidermist Pelle Nugis ja zooloog Tiit
Hunt. Pildi ja vidomaterjali toel saab aimu sellest, kuidas valmib üks
kaasaegne topis.
Loeng on kõigile kuulajatele tasuta
Eesti Loodusmuuseum Lai 29A
Kõikide organismide surmale järgneb lagunemine ja järkjärguline
kadumine. Kuidas ja miks säilitada seda, mis säilida ei taha?
Võitlusest kord elanu säilitamisel, esimestest topistest kuni
tänapäevase taksidermiani, kadunud loomaliikidest ja loodusmuuseumide
keerulisest ülesandest räägivad taksidermist Pelle Nugis ja zooloog Tiit
Hunt. Pildi ja vidomaterjali toel saab aimu sellest, kuidas valmib üks
kaasaegne topis.
Loeng on kõigile kuulajatele tasuta
Eesti Loodusmuuseum Lai 29A
15. veebr 2011
Võistlus U4Energy
Euroopa koolid on oodatud osalema U4Energy võistlusel. Konkursi eesmärgiks on energiatõhususe parandamine koolides. Konkurss toimub kolmes kategoorias: energiatõhususe meetmed koolis, parimad pedagoogilised meetmed tõstmaks teadlikkust energiatõhususest ja parim kampaania energiatõhususe teadlikkuse tõstmiseks. Õpetajatel ja õpilastel on võimalus otsustada selle üle, mitmesse kategooriasse nad kandideerivad. Esimene U4Energy võistlus avati septembris 2010. Koolid saavad energiatarbimisetavadega seotud materjale esitada kuni 16. maini 2011.
Konkurssil osalevad koolid Euroopa Liidu liikmesriikidest, Horvaatiast, Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist. Eestis on võistlusega seni liitunud 14 kooli.
Täpsemat infot võistluse tingimuste ja auhindade kohta leiab: http://www.u4energy.eu
Konkursiga liitunuid nõustab vajadusel Maidu Varik (e-post: Maidu.Varik@oesel.edu.ee).
Konkurssil osalevad koolid Euroopa Liidu liikmesriikidest, Horvaatiast, Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist. Eestis on võistlusega seni liitunud 14 kooli.
Täpsemat infot võistluse tingimuste ja auhindade kohta leiab: http://www.u4energy.eu
Konkursiga liitunuid nõustab vajadusel Maidu Varik (e-post: Maidu.Varik@oesel.edu.ee).
9. veebr 2011
Tublid olümpiaadil osalejad
5.veebruaril toimus Liivalaia gümnaasiumis bioloogia olümpiaadi Tallinna voor. Seal osales hulk meie kooli õpilasi. Siin nende tulemused:
8.kl Georg Kuusik jagas 7.-8 kohta, kohe tema järel Anne-Mai Timuska 9.koht, Karl Kiur Saar jagas 31.-32.kohta;
9.kl tublim oli Mirjam Mikk, kes saavutas 7.koha, Talle järgnseid Maria Krajuškina - 10.koht, Kelly Hiibus - 12.koht, Carolin Kikas - 17.-18 koht, Pilleriin Paidla - 26.-27.koht.
10.kl - parima tulemuse sai Kaur Aare Saar - 6.koht, järgnesid Susanna Vain - 10.koht ja Anna Parts - 18.koht.
12.kl - Väga tubli oli Martin Kiik, kes saavutas 2.koha
Kiitus kõigile osalejatele!
8.kl Georg Kuusik jagas 7.-8 kohta, kohe tema järel Anne-Mai Timuska 9.koht, Karl Kiur Saar jagas 31.-32.kohta;
9.kl tublim oli Mirjam Mikk, kes saavutas 7.koha, Talle järgnseid Maria Krajuškina - 10.koht, Kelly Hiibus - 12.koht, Carolin Kikas - 17.-18 koht, Pilleriin Paidla - 26.-27.koht.
10.kl - parima tulemuse sai Kaur Aare Saar - 6.koht, järgnesid Susanna Vain - 10.koht ja Anna Parts - 18.koht.
12.kl - Väga tubli oli Martin Kiik, kes saavutas 2.koha
Kiitus kõigile osalejatele!
4. veebr 2011
Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2011
Kutsume kõiki põhikoolis ja gümnaasiumis õppivaid noori osalema 10. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Konkursile oodatakse nii uurimuslikke (bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika, sotsiaalteaduslik uurimus jm), ülevaatlikke (ajalugu, kirjandus, kodu-uurimus jm), kui ka otsest praktilist väljundit omavaid uurimistöid (arvutiprogramm jm), mis peavad olema nõuetekohaselt vormistatud. Töö teema ja valdkonna valib õpilane ise.
Konkursile saabunud töid hinnatakse põhikooli ja gümnaasiumi astmes eraldi ning hindamine toimub kahes voorus. Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse välja võitjad, kelle vahel läheb jagamisele preemiafond rohkem kui 11 000 euro ulatuses. Rahalisi auhindasid jagub ka peapreemia saanud tööde juhendajatele. Lisaks valitakse premeeritute seast Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Helsingis ning rahvusvahelisele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides.
NB! Kasulik on teada, et mitmed Eesti kõrgkoolid võtavad meie konkursil edukalt osalenud gümnaasiumilõpetajaid vastu väljaspool konkurssi.
Konkursitööd jm vajalikud dokumendid tuleb esitada Sihtasutusele Archimedes 1. märtsiks 2011 a. Täpsem informatsioon konkursi osalemistingimuste, töödele esitatavate nõuete jm osas on toodud meie veebilehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=401
Julget pealehakkamist soovides
Kaili Kaseorg
konkursi koordinaator
lisainfo:
Tel 730 0332, 58050869
kaili.kaseorg@archimedes.ee
Konkursile saabunud töid hinnatakse põhikooli ja gümnaasiumi astmes eraldi ning hindamine toimub kahes voorus. Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse välja võitjad, kelle vahel läheb jagamisele preemiafond rohkem kui 11 000 euro ulatuses. Rahalisi auhindasid jagub ka peapreemia saanud tööde juhendajatele. Lisaks valitakse premeeritute seast Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Helsingis ning rahvusvahelisele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides.
NB! Kasulik on teada, et mitmed Eesti kõrgkoolid võtavad meie konkursil edukalt osalenud gümnaasiumilõpetajaid vastu väljaspool konkurssi.
Konkursitööd jm vajalikud dokumendid tuleb esitada Sihtasutusele Archimedes 1. märtsiks 2011 a. Täpsem informatsioon konkursi osalemistingimuste, töödele esitatavate nõuete jm osas on toodud meie veebilehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=401
Julget pealehakkamist soovides
Kaili Kaseorg
konkursi koordinaator
lisainfo:
Tel 730 0332, 58050869
kaili.kaseorg@archimedes.ee
2. veebr 2011
2.veebruar-rahvusvaheline märgalade päev
2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva ja
võrgupaigast http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16800 leiate esitluse ja lisafaili.
võrgupaigast http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16800 leiate esitluse ja lisafaili.
30. jaan 2011
Muljeid rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt Nigeerias
2010 aasta detsembris toimus rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad Nigeerias (IJSO) ning mul õnnestus saada selle suurepärase olümpiaadi osavõtjaks.
Alustame päris algusest. Esimene voor oli piirkonnavoor, sinna olid oodatud kõik loodusteadusest huvi tundvad inimesed. See voor oli ainult teoreetiline ehk me pidime vastama mitmetele teoreetilistele küsimustele ja lahendama arvutusülesandeid. Piirkonnavooru teemad olid ette antud internetis. See voor läks minul enda arust väga halvasti, sest et ma ei valmistunud piisavalt ette, kuid tulemused näitasid teisiti. Peale seda kutsuti parimad 50 õpilast Tartusse, kus toimus sama olümpiaadi lõppvoor- eksperimentaalne voor. Selles voorus pidid õpilased tegema katseid, püstitama hüpoteese, ise katseid välja mõtlema ning järeldusi tegema. Kui me Tartusse tulime, räägiti meile kohe, et esimesed kuus saavad minna Nigeeriasse. Tavaliselt tehakse enne rahvusvahelisi võistlusi veel ka valikvõistlused, et siis kindlasti määrata parimad kuus, kuid see aasta jäid need ära. Läksid need, kes sattusid esimese kuue sekka lõppvoorus. Katseid tehes olin väga närvis, sest et mu teooria vooru seitsmes koht, ei andnud mulle rahu. Oli ju arusaadav, kuues koht võidab suurepärase kogemuse Nigeeria olümpiaadil, ja seitmes jääb ilma. Kuid see aasta toimus nii, et seitsmes koht osutus õnnelikuks kuna viies koht ütles ära.
Nii siis, need kuus õnneliku olid : Mette-Triin Purde (Tallinna Prantsuse Lütseumist), Uku-Kaspar Uustalu (Tallinna Reaalkool), Timothy Henry Charles Tamm ( Gustav Adolfi Gümnaasium) , Enna Elismäe (Ruila Põhikool!), Kristine Leetberg ( Tallinna Prantsuse Lütseum) ja mina. Enne Nigeeriasse minekut tehti meile kaks treeninglaagrit, et me saaks rohkem katseid teha ja ette valmistada. Kui piirkonnavoorus ja lõppvoorus oli kümmekond teemat, mille alusel ülesanded tulid, siis siin oli neid teemasid 7 A4 lehekülge. Põhimõtteliselt oli seal kirjas kõik, mida üks heat kohta sooviv õpilane peaks teadma. Kuid see, mis tegelikult ülesannete teemaks on, ei teadnud keegi. Topelttöö oli ka sellega, et loodusteaduste olümpiaad koosneb kolmest õppeainest: bioloogia, keemia ja füüsika. Seega pidi õppima kõike samal ajal. Olime väga tänulikud treeninglaagritele, mis tegi meist, eestlastest, suurepärased sõbrad. Selliseid treeninglaagreid tehakse ka mujal, kuid need on tavaliselt pikemad. Indoneesias võetakse üldse rahvusvahelisele olümpiaadile minejad aastaks koolist ära, et nad siis ikka korraliku ettevalmistuse sooritaks.
Oli aeg minna Nigeeriasse. Terve reisi olime väga ärevil ja ei suutnud mitte millestkist muust mõelda, kui Nigeeria päike, uued tutvused, lõbu ja lust. Võtsime endale kohe sellise positsiooni, et ükskõik, kuidas meil seal eksamite ja testide ajal läheb, ei tohi me pead norgu ajada, ning peame nautima seda, et me saime sellise ainulaadse võimaluse külastada sellist eksootilist maad nagu Nigeeria. Eelnevatel aastatel on olümpiaadi toimumispaik piirdunud Aasia mandriga, kuid nüüd soovisid aafriklased ka oma noortele teadlastele näidata, et peaks õppima loodusteadusi. Nende eesmärk oli tõsta huvi loodusteaduse vastu Nigeerias. Seega ka järgmine aasta toimub olümpiaad Aafrika mandril : Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Kui Nigeeriasse jõudsime, ei suutnud me enam oma emotsioone talitseda ning hüplesime ja kargasime ringi. Meid rahustas natuke maha fakt, et meie pagas polnud Nigeeriasse jõudnud, ja ei jõuagi järgneva 3 päeva jooksul. Kaasas meil loomulikult mitte midagi vajalikku ei olnud. Nigeerlased võtsid meid vastu väga soojalt. Peale seda suundusime oma hotelli, õpilased enda uhkesse ning liidrid (meiega tulid kaasa kolm väga toredat inimest, kes tõlkisid meile ülesandeid inglise keelest eesti keelde), kes elasid meist eemal. See oli sellepärast, et me ei saaks mitte kuidagi enne teada, mis meid ülesannetes ootab. Liidrid nägid ülesandeid õhtu enne meid. Meil võeti ära isegi internetivõimalus ja mobiiltelefonid.
Terve Nigeeria reisi jooksul tehti meile mitu väljasõitu: loomaaeda, lõbustusparki ning kaubamajja. Need meid väga ei üllatunud, aga olime õnnelikud, et me saime natuke näha ka Nigeeria loodust ja Nigeerias elavaid loomi. Me käisime Nigeeria pealinnas Abujas, mis on tegelikult pealinnaks ehitatud, seega oli see korralik ja enam vähem puhas. Oli küll üks hetk, kuidas me nägime, kuidas üks Nigeeria mees viskas suure hunniku prügi keset teed maha, vaatasime imestusega talle järgi, kuid saime aru, et see on normaalne seal. Olin natuke pettunud, et ma ei näinud seda tõeslist Aafrikat: nälgivaid lapsi ja aguleid. Meile näidati loomulikult kõike kõige paremast küljest.
Eksamitest. Testid toimusid kolmes voorus, mis olid kõik üle päeva. Esimene voor oli meil kaks päeva peale saabumist sinna. See oli valikvastustega test, mis pidi olema kõige lihtsam, sest kui vastust ei teadnud võis alati jätta vastamata või vastata tunde järgi. Vale vastuse korral läksid aga puntkid maha, seega pidi hoolikalt enne vastamist mõtlema, kas vastus on väärt -0,25 punkti. Valikvastustega testis oli 30 küsimust, iga valdkonna kohta kümme. Füüsika ja keemia läksid mul suurepäraselt, kuid bioloogias oli küsimusi, mille kohta ma mitte midagi kuulnud pole. Kuid peale lõpetamist oli kõikidel hea tuju, sest meid ootas suur ja lõbus õhtu, kus me laulsime üksteisele oma hümne. Kui osad magama läksid, siis jäi umbes viisteist õpilast, kes kõik hakkasid tänapäeva laule laulma. Siis ma sain aru, et see on midagi erilist. Kõiki võeti sellisena nagu nad on, kõik võisid olla seal vabad- öelda, mida taheti, teha, mida sooviti.
Teine eksam oli tavaline ülesannete lahendamine. Üks pluss on see, et iga teoreetiline küsimus sisaldas valikvastuseid. Nigeerlased ei lasnud meil pikalt midagi seletada, sest et siis on võimatu tõestada, mida me kirjutasime. Ülesanded olid minu arust mitu korda raskemad, kui valiktest. Siin ei läinud eesti võistkondadel hästi füüsikaga, bioloogia ja keemia olid tehtud hästi.
Kolmas voor oli eksperimendi voor. Siin jagati kuus õpilast kahte rühma ja tehti eksperimente kolmekesi. Kõik saadud punktid pärast lisati iga inimese enda arvele. Kolme tunniga pidi tegema kolm eksperimenti: igast vallast üks. Mina otsustasin teha keemiat. Keemia osutus aga kõige raskemaks ja pikemaks eksperimendiks. Sain hakkama normaalselt. Arvan, et oleks võinud teha ka paremini.
Eelviimasel päeval jagati auhindu. Esimeseks sai üks poiss Aasiast. Kuid kullad said veel 17 inimest, ka hõbemedaleid oli rohkem kui üks, ning ka pronkse. Eesti võistkonnast said pronksi kolm inimest: Mette, Uku ja Timothy. Olime nende üle väga rõõmsad, kuid kui meie teada saime kui palju meil pronksist puntke puudu jäi, olime enda peale natukene kurjad.
Rääkisin eksamitest, sellest, mis mulle endale nii tähtis ei tundunud. Kõige suurem saavutus Nigeeria jooksul oli see, et ma õppisin tundma teiste traditsioone ja leidsin väga palju uusi toredaid sõpru, kelle ma kavatsen ka see suvi juba külla minna. Kahju, et kõik elavad nii kaugel. See aeg mis ma seal veetsin on lihstalt võrratu, need ööd basseini ääres lauldes ja tantsides, tubades kaartide mängimine, naljad söögilaua ääres, väljasõidud, viimane õhtu koos suure diskoga. Poleks eluseeski arvanud, et targad inimesed võivad samal ajal olla nii lahedad ja toredad, olla alati kõigega kaasas. Kui viimasel päeval pidime üksteisele head aega ütlema, siis pisaraid ei hoidnud keegi kinni, see oli kindlasti mu elu üks kurvemaid päevi.
Seda reisi on võimatu unustada ja see muutis mind väga palju. Sooviks tänada oma vanemaid, kes mu sinna saatsid ja olid alati toeks mu õpingutel, mu liidritele, kes vaatamata sellele, et meil ei läinud just kõige paremini, ütlesid meile: „ Eestlased on saavutanud küll rohkemat, kuid mitte keegi pole olnud nii inimlikud, sõbralikud ja toredad kui teile.“ Suurim tänu kindlasti minu eestlastele, kes minuga kaasa käisid.
Ma armusin Nigeeriasse!
Maria Krajuškina 9b
Alustame päris algusest. Esimene voor oli piirkonnavoor, sinna olid oodatud kõik loodusteadusest huvi tundvad inimesed. See voor oli ainult teoreetiline ehk me pidime vastama mitmetele teoreetilistele küsimustele ja lahendama arvutusülesandeid. Piirkonnavooru teemad olid ette antud internetis. See voor läks minul enda arust väga halvasti, sest et ma ei valmistunud piisavalt ette, kuid tulemused näitasid teisiti. Peale seda kutsuti parimad 50 õpilast Tartusse, kus toimus sama olümpiaadi lõppvoor- eksperimentaalne voor. Selles voorus pidid õpilased tegema katseid, püstitama hüpoteese, ise katseid välja mõtlema ning järeldusi tegema. Kui me Tartusse tulime, räägiti meile kohe, et esimesed kuus saavad minna Nigeeriasse. Tavaliselt tehakse enne rahvusvahelisi võistlusi veel ka valikvõistlused, et siis kindlasti määrata parimad kuus, kuid see aasta jäid need ära. Läksid need, kes sattusid esimese kuue sekka lõppvoorus. Katseid tehes olin väga närvis, sest et mu teooria vooru seitsmes koht, ei andnud mulle rahu. Oli ju arusaadav, kuues koht võidab suurepärase kogemuse Nigeeria olümpiaadil, ja seitmes jääb ilma. Kuid see aasta toimus nii, et seitsmes koht osutus õnnelikuks kuna viies koht ütles ära.
Nii siis, need kuus õnneliku olid : Mette-Triin Purde (Tallinna Prantsuse Lütseumist), Uku-Kaspar Uustalu (Tallinna Reaalkool), Timothy Henry Charles Tamm ( Gustav Adolfi Gümnaasium) , Enna Elismäe (Ruila Põhikool!), Kristine Leetberg ( Tallinna Prantsuse Lütseum) ja mina. Enne Nigeeriasse minekut tehti meile kaks treeninglaagrit, et me saaks rohkem katseid teha ja ette valmistada. Kui piirkonnavoorus ja lõppvoorus oli kümmekond teemat, mille alusel ülesanded tulid, siis siin oli neid teemasid 7 A4 lehekülge. Põhimõtteliselt oli seal kirjas kõik, mida üks heat kohta sooviv õpilane peaks teadma. Kuid see, mis tegelikult ülesannete teemaks on, ei teadnud keegi. Topelttöö oli ka sellega, et loodusteaduste olümpiaad koosneb kolmest õppeainest: bioloogia, keemia ja füüsika. Seega pidi õppima kõike samal ajal. Olime väga tänulikud treeninglaagritele, mis tegi meist, eestlastest, suurepärased sõbrad. Selliseid treeninglaagreid tehakse ka mujal, kuid need on tavaliselt pikemad. Indoneesias võetakse üldse rahvusvahelisele olümpiaadile minejad aastaks koolist ära, et nad siis ikka korraliku ettevalmistuse sooritaks.
Oli aeg minna Nigeeriasse. Terve reisi olime väga ärevil ja ei suutnud mitte millestkist muust mõelda, kui Nigeeria päike, uued tutvused, lõbu ja lust. Võtsime endale kohe sellise positsiooni, et ükskõik, kuidas meil seal eksamite ja testide ajal läheb, ei tohi me pead norgu ajada, ning peame nautima seda, et me saime sellise ainulaadse võimaluse külastada sellist eksootilist maad nagu Nigeeria. Eelnevatel aastatel on olümpiaadi toimumispaik piirdunud Aasia mandriga, kuid nüüd soovisid aafriklased ka oma noortele teadlastele näidata, et peaks õppima loodusteadusi. Nende eesmärk oli tõsta huvi loodusteaduse vastu Nigeerias. Seega ka järgmine aasta toimub olümpiaad Aafrika mandril : Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Kui Nigeeriasse jõudsime, ei suutnud me enam oma emotsioone talitseda ning hüplesime ja kargasime ringi. Meid rahustas natuke maha fakt, et meie pagas polnud Nigeeriasse jõudnud, ja ei jõuagi järgneva 3 päeva jooksul. Kaasas meil loomulikult mitte midagi vajalikku ei olnud. Nigeerlased võtsid meid vastu väga soojalt. Peale seda suundusime oma hotelli, õpilased enda uhkesse ning liidrid (meiega tulid kaasa kolm väga toredat inimest, kes tõlkisid meile ülesandeid inglise keelest eesti keelde), kes elasid meist eemal. See oli sellepärast, et me ei saaks mitte kuidagi enne teada, mis meid ülesannetes ootab. Liidrid nägid ülesandeid õhtu enne meid. Meil võeti ära isegi internetivõimalus ja mobiiltelefonid.
Terve Nigeeria reisi jooksul tehti meile mitu väljasõitu: loomaaeda, lõbustusparki ning kaubamajja. Need meid väga ei üllatunud, aga olime õnnelikud, et me saime natuke näha ka Nigeeria loodust ja Nigeerias elavaid loomi. Me käisime Nigeeria pealinnas Abujas, mis on tegelikult pealinnaks ehitatud, seega oli see korralik ja enam vähem puhas. Oli küll üks hetk, kuidas me nägime, kuidas üks Nigeeria mees viskas suure hunniku prügi keset teed maha, vaatasime imestusega talle järgi, kuid saime aru, et see on normaalne seal. Olin natuke pettunud, et ma ei näinud seda tõeslist Aafrikat: nälgivaid lapsi ja aguleid. Meile näidati loomulikult kõike kõige paremast küljest.
Eksamitest. Testid toimusid kolmes voorus, mis olid kõik üle päeva. Esimene voor oli meil kaks päeva peale saabumist sinna. See oli valikvastustega test, mis pidi olema kõige lihtsam, sest kui vastust ei teadnud võis alati jätta vastamata või vastata tunde järgi. Vale vastuse korral läksid aga puntkid maha, seega pidi hoolikalt enne vastamist mõtlema, kas vastus on väärt -0,25 punkti. Valikvastustega testis oli 30 küsimust, iga valdkonna kohta kümme. Füüsika ja keemia läksid mul suurepäraselt, kuid bioloogias oli küsimusi, mille kohta ma mitte midagi kuulnud pole. Kuid peale lõpetamist oli kõikidel hea tuju, sest meid ootas suur ja lõbus õhtu, kus me laulsime üksteisele oma hümne. Kui osad magama läksid, siis jäi umbes viisteist õpilast, kes kõik hakkasid tänapäeva laule laulma. Siis ma sain aru, et see on midagi erilist. Kõiki võeti sellisena nagu nad on, kõik võisid olla seal vabad- öelda, mida taheti, teha, mida sooviti.
Teine eksam oli tavaline ülesannete lahendamine. Üks pluss on see, et iga teoreetiline küsimus sisaldas valikvastuseid. Nigeerlased ei lasnud meil pikalt midagi seletada, sest et siis on võimatu tõestada, mida me kirjutasime. Ülesanded olid minu arust mitu korda raskemad, kui valiktest. Siin ei läinud eesti võistkondadel hästi füüsikaga, bioloogia ja keemia olid tehtud hästi.
Kolmas voor oli eksperimendi voor. Siin jagati kuus õpilast kahte rühma ja tehti eksperimente kolmekesi. Kõik saadud punktid pärast lisati iga inimese enda arvele. Kolme tunniga pidi tegema kolm eksperimenti: igast vallast üks. Mina otsustasin teha keemiat. Keemia osutus aga kõige raskemaks ja pikemaks eksperimendiks. Sain hakkama normaalselt. Arvan, et oleks võinud teha ka paremini.
Eelviimasel päeval jagati auhindu. Esimeseks sai üks poiss Aasiast. Kuid kullad said veel 17 inimest, ka hõbemedaleid oli rohkem kui üks, ning ka pronkse. Eesti võistkonnast said pronksi kolm inimest: Mette, Uku ja Timothy. Olime nende üle väga rõõmsad, kuid kui meie teada saime kui palju meil pronksist puntke puudu jäi, olime enda peale natukene kurjad.
Rääkisin eksamitest, sellest, mis mulle endale nii tähtis ei tundunud. Kõige suurem saavutus Nigeeria jooksul oli see, et ma õppisin tundma teiste traditsioone ja leidsin väga palju uusi toredaid sõpru, kelle ma kavatsen ka see suvi juba külla minna. Kahju, et kõik elavad nii kaugel. See aeg mis ma seal veetsin on lihstalt võrratu, need ööd basseini ääres lauldes ja tantsides, tubades kaartide mängimine, naljad söögilaua ääres, väljasõidud, viimane õhtu koos suure diskoga. Poleks eluseeski arvanud, et targad inimesed võivad samal ajal olla nii lahedad ja toredad, olla alati kõigega kaasas. Kui viimasel päeval pidime üksteisele head aega ütlema, siis pisaraid ei hoidnud keegi kinni, see oli kindlasti mu elu üks kurvemaid päevi.
Seda reisi on võimatu unustada ja see muutis mind väga palju. Sooviks tänada oma vanemaid, kes mu sinna saatsid ja olid alati toeks mu õpingutel, mu liidritele, kes vaatamata sellele, et meil ei läinud just kõige paremini, ütlesid meile: „ Eestlased on saavutanud küll rohkemat, kuid mitte keegi pole olnud nii inimlikud, sõbralikud ja toredad kui teile.“ Suurim tänu kindlasti minu eestlastele, kes minuga kaasa käisid.
Ma armusin Nigeeriasse!
Maria Krajuškina 9b
28. jaan 2011
Rahvusvahelise keemia aasta avamine 2011
UNESCO ja Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC, International Union for Pure and Applied Chemistry) korraldusel toimub 27. ja 28. jaanuaril UNESCO peakorteris Pariisis rahvusvahelise keemia aasta avaüritus.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 tähistamise eesmärk on tõsta esile keemiaalaseid panuseid inimkonna heaolu parandamisel. Sildi all "Keemia: meie elu, meie tulevik" aastaga rõhutatakse, et teadusel on oluline roll erinevates valdkondades nagu tervishoid, toitumine, keskkond, energia ja transport.
2011 aastal tähistab ka 100 aasta möödumist sellest, kui puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.
UNESCOs on valmimas mitmeid temaatilisi materjale. Materjalid on kättesaadavad Rahvusvahelise keemia aasta kodulehelt.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 raames on noortel võimalus võtta osa kahest suurprojektist:
1. ülemaailmne keemia eksperiment (Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution")
2. kliimamuutuste visualiseerimise projekt (Visualisation of Climate Change Project).
Esimene projekt on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kellele pakutakse võimalust läbi viia vee kvaliteedi katseid ning avaldada tulemusi spetsiaalsel veebilehel.
Kliimamuutuste visualiseerimise projekt kaasab keskkooliõpilasi ja esimese kursuse tudengeid. Projekt koosneb interaktiivsetest loengutest, et paremini mõista kliimamuutuste teaduslikku keerukust.
Rohkem teavet projektide kohta:
Visualisation of Climate Change Project
Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution"
Info UNESCO kodulehel.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 tähistamise eesmärk on tõsta esile keemiaalaseid panuseid inimkonna heaolu parandamisel. Sildi all "Keemia: meie elu, meie tulevik" aastaga rõhutatakse, et teadusel on oluline roll erinevates valdkondades nagu tervishoid, toitumine, keskkond, energia ja transport.
2011 aastal tähistab ka 100 aasta möödumist sellest, kui puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.
UNESCOs on valmimas mitmeid temaatilisi materjale. Materjalid on kättesaadavad Rahvusvahelise keemia aasta kodulehelt.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 raames on noortel võimalus võtta osa kahest suurprojektist:
1. ülemaailmne keemia eksperiment (Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution")
2. kliimamuutuste visualiseerimise projekt (Visualisation of Climate Change Project).
Esimene projekt on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kellele pakutakse võimalust läbi viia vee kvaliteedi katseid ning avaldada tulemusi spetsiaalsel veebilehel.
Kliimamuutuste visualiseerimise projekt kaasab keskkooliõpilasi ja esimese kursuse tudengeid. Projekt koosneb interaktiivsetest loengutest, et paremini mõista kliimamuutuste teaduslikku keerukust.
Rohkem teavet projektide kohta:
Visualisation of Climate Change Project
Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution"
Info UNESCO kodulehel.
27. jaan 2011
Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor 5.veebr
Vastavalt koolivooru tulemustele on bioloogiaolümpiaadi Tallinna vooru kutsutud järgmised õpilased:
8.a- Georg Kuusik, Karl Kiur Saar, Ann-Mai Timuska
8.b- Mirjam-Kim Rääbis
9.a- Carolin Kikas, Kelly Hiibus, Pille-Riin Paidla, Mirjam Mikk
9.b- Maria Krajuškina
G1- Anna Parts, Kaur Aare Saar, Susanna Vain
G3- Martin Kiik
Bioloogiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor 6. – 12. klasside õpilastele toimub 5. veebruaril 2011.a algusega kell 11.00 Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis(Liivalaia 23).
Õpilased võtavad olümpiaadile tulles kaasa:
1. kirjutusvahendid (pastapliiats, pliiats)
2. valge korrektuuripliiats (soovitav kaasa võtta)
3. vahetusjalatsid
Bioloogiaolümpiaadil on õpilastel ülesannete lahendamiseks aega 180 minutit
Tallinna piirkonnavooru tulemused tehakse teatavaks 7. veebruaril 2011 Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee
Piirkonnavoorus edukalt osalenud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilise bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus, mis toimub gümnaasiumiõpilastele 2. – 3. aprillil 2011 Tartus ja põhikooliõpilastele 20. - 22. mail 2011 (toimumiskoht teatatakse hiljem).
8.a- Georg Kuusik, Karl Kiur Saar, Ann-Mai Timuska
8.b- Mirjam-Kim Rääbis
9.a- Carolin Kikas, Kelly Hiibus, Pille-Riin Paidla, Mirjam Mikk
9.b- Maria Krajuškina
G1- Anna Parts, Kaur Aare Saar, Susanna Vain
G3- Martin Kiik
Bioloogiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor 6. – 12. klasside õpilastele toimub 5. veebruaril 2011.a algusega kell 11.00 Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis(Liivalaia 23).
Õpilased võtavad olümpiaadile tulles kaasa:
1. kirjutusvahendid (pastapliiats, pliiats)
2. valge korrektuuripliiats (soovitav kaasa võtta)
3. vahetusjalatsid
Bioloogiaolümpiaadil on õpilastel ülesannete lahendamiseks aega 180 minutit
Tallinna piirkonnavooru tulemused tehakse teatavaks 7. veebruaril 2011 Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee
Piirkonnavoorus edukalt osalenud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilise bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus, mis toimub gümnaasiumiõpilastele 2. – 3. aprillil 2011 Tartus ja põhikooliõpilastele 20. - 22. mail 2011 (toimumiskoht teatatakse hiljem).
Loodusteaduste olümpiaad
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub Tallinna üldhariduskoolide õpilastele lähtuvalt üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhendist.
NB! Üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhend on Tartu Ülikooli Teaduskooli aadressil http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub 12. veebruaril 2011 algusega kell 10.00 Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis (Juhkentali 36).
Loodusteaduste olümpiaadile on oodatud õpilased, kes on sündinud 01.01.1996 või hiljem.
Loodusteaduste olümpiaadist osavõtuks palume registreerida hiljemalt 7. veebruaril aadressile oppealajuh@juhkentali.edu.ee
Registreerimisel teatada õpilase ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kool, klass, juhendaja - õpetaja ees- ja perekonnanimi.
NB! Olümpiaadiülesanded komplekteeritakse vaid nendele õpilastele, kes on registreerunud hiljemalt 7. veebruariks.
Olümpiaadil osalejate nimekiri avaldatakse 8. veebruaril aadressil http://olympiaadid.haridus.ee
Olümpiaadi piirkonnavoor toimub võistlusena loodusteadustes ja koosneb keemia, füüsika, bioloogia ning neid teadusharusid integreerivatest teoreetilistest ülesannetest.
Võistlus toimub ühes vanuserühmas. Ülesanded on eesti ja vene keeles.
Ülesannete lahendamiseks on aega 4 tundi.
Õpilased võtavad olümpiaadile kaasa:
1) kirjutusvahendid (pliiats, pastapliiats, joonlaud, kustukumm, lihtne taskuarvuti)
2) vahetusjalatsid
Piirkonnavooru töid hindab üleriigiline žürii Tartus. Esialgsed tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 7. märtsil 2011 ja lõplikud tulemused hiljemalt 21. märtsil 2011 TÜ Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Tallinna piirkonnavoorus paremaid tulemusi saavutanud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilisel loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus, mis toimub 15. mail 2011 Tartus.
NB! Üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhend on Tartu Ülikooli Teaduskooli aadressil http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub 12. veebruaril 2011 algusega kell 10.00 Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis (Juhkentali 36).
Loodusteaduste olümpiaadile on oodatud õpilased, kes on sündinud 01.01.1996 või hiljem.
Loodusteaduste olümpiaadist osavõtuks palume registreerida hiljemalt 7. veebruaril aadressile oppealajuh@juhkentali.edu.ee
Registreerimisel teatada õpilase ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kool, klass, juhendaja - õpetaja ees- ja perekonnanimi.
NB! Olümpiaadiülesanded komplekteeritakse vaid nendele õpilastele, kes on registreerunud hiljemalt 7. veebruariks.
Olümpiaadil osalejate nimekiri avaldatakse 8. veebruaril aadressil http://olympiaadid.haridus.ee
Olümpiaadi piirkonnavoor toimub võistlusena loodusteadustes ja koosneb keemia, füüsika, bioloogia ning neid teadusharusid integreerivatest teoreetilistest ülesannetest.
Võistlus toimub ühes vanuserühmas. Ülesanded on eesti ja vene keeles.
Ülesannete lahendamiseks on aega 4 tundi.
Õpilased võtavad olümpiaadile kaasa:
1) kirjutusvahendid (pliiats, pastapliiats, joonlaud, kustukumm, lihtne taskuarvuti)
2) vahetusjalatsid
Piirkonnavooru töid hindab üleriigiline žürii Tartus. Esialgsed tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 7. märtsil 2011 ja lõplikud tulemused hiljemalt 21. märtsil 2011 TÜ Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Tallinna piirkonnavoorus paremaid tulemusi saavutanud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilisel loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus, mis toimub 15. mail 2011 Tartus.
Tellimine:
Postitused (Atom)