2010 aasta detsembris toimus rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad Nigeerias (IJSO) ning mul õnnestus saada selle suurepärase olümpiaadi osavõtjaks.
Alustame päris algusest. Esimene voor oli piirkonnavoor, sinna olid oodatud kõik loodusteadusest huvi tundvad inimesed. See voor oli ainult teoreetiline ehk me pidime vastama mitmetele teoreetilistele küsimustele ja lahendama arvutusülesandeid. Piirkonnavooru teemad olid ette antud internetis. See voor läks minul enda arust väga halvasti, sest et ma ei valmistunud piisavalt ette, kuid tulemused näitasid teisiti. Peale seda kutsuti parimad 50 õpilast Tartusse, kus toimus sama olümpiaadi lõppvoor- eksperimentaalne voor. Selles voorus pidid õpilased tegema katseid, püstitama hüpoteese, ise katseid välja mõtlema ning järeldusi tegema. Kui me Tartusse tulime, räägiti meile kohe, et esimesed kuus saavad minna Nigeeriasse. Tavaliselt tehakse enne rahvusvahelisi võistlusi veel ka valikvõistlused, et siis kindlasti määrata parimad kuus, kuid see aasta jäid need ära. Läksid need, kes sattusid esimese kuue sekka lõppvoorus. Katseid tehes olin väga närvis, sest et mu teooria vooru seitsmes koht, ei andnud mulle rahu. Oli ju arusaadav, kuues koht võidab suurepärase kogemuse Nigeeria olümpiaadil, ja seitmes jääb ilma. Kuid see aasta toimus nii, et seitsmes koht osutus õnnelikuks kuna viies koht ütles ära.
Nii siis, need kuus õnneliku olid : Mette-Triin Purde (Tallinna Prantsuse Lütseumist), Uku-Kaspar Uustalu (Tallinna Reaalkool), Timothy Henry Charles Tamm ( Gustav Adolfi Gümnaasium) , Enna Elismäe (Ruila Põhikool!), Kristine Leetberg ( Tallinna Prantsuse Lütseum) ja mina. Enne Nigeeriasse minekut tehti meile kaks treeninglaagrit, et me saaks rohkem katseid teha ja ette valmistada. Kui piirkonnavoorus ja lõppvoorus oli kümmekond teemat, mille alusel ülesanded tulid, siis siin oli neid teemasid 7 A4 lehekülge. Põhimõtteliselt oli seal kirjas kõik, mida üks heat kohta sooviv õpilane peaks teadma. Kuid see, mis tegelikult ülesannete teemaks on, ei teadnud keegi. Topelttöö oli ka sellega, et loodusteaduste olümpiaad koosneb kolmest õppeainest: bioloogia, keemia ja füüsika. Seega pidi õppima kõike samal ajal. Olime väga tänulikud treeninglaagritele, mis tegi meist, eestlastest, suurepärased sõbrad. Selliseid treeninglaagreid tehakse ka mujal, kuid need on tavaliselt pikemad. Indoneesias võetakse üldse rahvusvahelisele olümpiaadile minejad aastaks koolist ära, et nad siis ikka korraliku ettevalmistuse sooritaks.
Oli aeg minna Nigeeriasse. Terve reisi olime väga ärevil ja ei suutnud mitte millestkist muust mõelda, kui Nigeeria päike, uued tutvused, lõbu ja lust. Võtsime endale kohe sellise positsiooni, et ükskõik, kuidas meil seal eksamite ja testide ajal läheb, ei tohi me pead norgu ajada, ning peame nautima seda, et me saime sellise ainulaadse võimaluse külastada sellist eksootilist maad nagu Nigeeria. Eelnevatel aastatel on olümpiaadi toimumispaik piirdunud Aasia mandriga, kuid nüüd soovisid aafriklased ka oma noortele teadlastele näidata, et peaks õppima loodusteadusi. Nende eesmärk oli tõsta huvi loodusteaduse vastu Nigeerias. Seega ka järgmine aasta toimub olümpiaad Aafrika mandril : Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Kui Nigeeriasse jõudsime, ei suutnud me enam oma emotsioone talitseda ning hüplesime ja kargasime ringi. Meid rahustas natuke maha fakt, et meie pagas polnud Nigeeriasse jõudnud, ja ei jõuagi järgneva 3 päeva jooksul. Kaasas meil loomulikult mitte midagi vajalikku ei olnud. Nigeerlased võtsid meid vastu väga soojalt. Peale seda suundusime oma hotelli, õpilased enda uhkesse ning liidrid (meiega tulid kaasa kolm väga toredat inimest, kes tõlkisid meile ülesandeid inglise keelest eesti keelde), kes elasid meist eemal. See oli sellepärast, et me ei saaks mitte kuidagi enne teada, mis meid ülesannetes ootab. Liidrid nägid ülesandeid õhtu enne meid. Meil võeti ära isegi internetivõimalus ja mobiiltelefonid.
Terve Nigeeria reisi jooksul tehti meile mitu väljasõitu: loomaaeda, lõbustusparki ning kaubamajja. Need meid väga ei üllatunud, aga olime õnnelikud, et me saime natuke näha ka Nigeeria loodust ja Nigeerias elavaid loomi. Me käisime Nigeeria pealinnas Abujas, mis on tegelikult pealinnaks ehitatud, seega oli see korralik ja enam vähem puhas. Oli küll üks hetk, kuidas me nägime, kuidas üks Nigeeria mees viskas suure hunniku prügi keset teed maha, vaatasime imestusega talle järgi, kuid saime aru, et see on normaalne seal. Olin natuke pettunud, et ma ei näinud seda tõeslist Aafrikat: nälgivaid lapsi ja aguleid. Meile näidati loomulikult kõike kõige paremast küljest.
Eksamitest. Testid toimusid kolmes voorus, mis olid kõik üle päeva. Esimene voor oli meil kaks päeva peale saabumist sinna. See oli valikvastustega test, mis pidi olema kõige lihtsam, sest kui vastust ei teadnud võis alati jätta vastamata või vastata tunde järgi. Vale vastuse korral läksid aga puntkid maha, seega pidi hoolikalt enne vastamist mõtlema, kas vastus on väärt -0,25 punkti. Valikvastustega testis oli 30 küsimust, iga valdkonna kohta kümme. Füüsika ja keemia läksid mul suurepäraselt, kuid bioloogias oli küsimusi, mille kohta ma mitte midagi kuulnud pole. Kuid peale lõpetamist oli kõikidel hea tuju, sest meid ootas suur ja lõbus õhtu, kus me laulsime üksteisele oma hümne. Kui osad magama läksid, siis jäi umbes viisteist õpilast, kes kõik hakkasid tänapäeva laule laulma. Siis ma sain aru, et see on midagi erilist. Kõiki võeti sellisena nagu nad on, kõik võisid olla seal vabad- öelda, mida taheti, teha, mida sooviti.
Teine eksam oli tavaline ülesannete lahendamine. Üks pluss on see, et iga teoreetiline küsimus sisaldas valikvastuseid. Nigeerlased ei lasnud meil pikalt midagi seletada, sest et siis on võimatu tõestada, mida me kirjutasime. Ülesanded olid minu arust mitu korda raskemad, kui valiktest. Siin ei läinud eesti võistkondadel hästi füüsikaga, bioloogia ja keemia olid tehtud hästi.
Kolmas voor oli eksperimendi voor. Siin jagati kuus õpilast kahte rühma ja tehti eksperimente kolmekesi. Kõik saadud punktid pärast lisati iga inimese enda arvele. Kolme tunniga pidi tegema kolm eksperimenti: igast vallast üks. Mina otsustasin teha keemiat. Keemia osutus aga kõige raskemaks ja pikemaks eksperimendiks. Sain hakkama normaalselt. Arvan, et oleks võinud teha ka paremini.
Eelviimasel päeval jagati auhindu. Esimeseks sai üks poiss Aasiast. Kuid kullad said veel 17 inimest, ka hõbemedaleid oli rohkem kui üks, ning ka pronkse. Eesti võistkonnast said pronksi kolm inimest: Mette, Uku ja Timothy. Olime nende üle väga rõõmsad, kuid kui meie teada saime kui palju meil pronksist puntke puudu jäi, olime enda peale natukene kurjad.
Rääkisin eksamitest, sellest, mis mulle endale nii tähtis ei tundunud. Kõige suurem saavutus Nigeeria jooksul oli see, et ma õppisin tundma teiste traditsioone ja leidsin väga palju uusi toredaid sõpru, kelle ma kavatsen ka see suvi juba külla minna. Kahju, et kõik elavad nii kaugel. See aeg mis ma seal veetsin on lihstalt võrratu, need ööd basseini ääres lauldes ja tantsides, tubades kaartide mängimine, naljad söögilaua ääres, väljasõidud, viimane õhtu koos suure diskoga. Poleks eluseeski arvanud, et targad inimesed võivad samal ajal olla nii lahedad ja toredad, olla alati kõigega kaasas. Kui viimasel päeval pidime üksteisele head aega ütlema, siis pisaraid ei hoidnud keegi kinni, see oli kindlasti mu elu üks kurvemaid päevi.
Seda reisi on võimatu unustada ja see muutis mind väga palju. Sooviks tänada oma vanemaid, kes mu sinna saatsid ja olid alati toeks mu õpingutel, mu liidritele, kes vaatamata sellele, et meil ei läinud just kõige paremini, ütlesid meile: „ Eestlased on saavutanud küll rohkemat, kuid mitte keegi pole olnud nii inimlikud, sõbralikud ja toredad kui teile.“ Suurim tänu kindlasti minu eestlastele, kes minuga kaasa käisid.
Ma armusin Nigeeriasse!
Maria Krajuškina 9b
28. jaan 2011
Rahvusvahelise keemia aasta avamine 2011
UNESCO ja Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC, International Union for Pure and Applied Chemistry) korraldusel toimub 27. ja 28. jaanuaril UNESCO peakorteris Pariisis rahvusvahelise keemia aasta avaüritus.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 tähistamise eesmärk on tõsta esile keemiaalaseid panuseid inimkonna heaolu parandamisel. Sildi all "Keemia: meie elu, meie tulevik" aastaga rõhutatakse, et teadusel on oluline roll erinevates valdkondades nagu tervishoid, toitumine, keskkond, energia ja transport.
2011 aastal tähistab ka 100 aasta möödumist sellest, kui puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.
UNESCOs on valmimas mitmeid temaatilisi materjale. Materjalid on kättesaadavad Rahvusvahelise keemia aasta kodulehelt.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 raames on noortel võimalus võtta osa kahest suurprojektist:
1. ülemaailmne keemia eksperiment (Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution")
2. kliimamuutuste visualiseerimise projekt (Visualisation of Climate Change Project).
Esimene projekt on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kellele pakutakse võimalust läbi viia vee kvaliteedi katseid ning avaldada tulemusi spetsiaalsel veebilehel.
Kliimamuutuste visualiseerimise projekt kaasab keskkooliõpilasi ja esimese kursuse tudengeid. Projekt koosneb interaktiivsetest loengutest, et paremini mõista kliimamuutuste teaduslikku keerukust.
Rohkem teavet projektide kohta:
Visualisation of Climate Change Project
Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution"
Info UNESCO kodulehel.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 tähistamise eesmärk on tõsta esile keemiaalaseid panuseid inimkonna heaolu parandamisel. Sildi all "Keemia: meie elu, meie tulevik" aastaga rõhutatakse, et teadusel on oluline roll erinevates valdkondades nagu tervishoid, toitumine, keskkond, energia ja transport.
2011 aastal tähistab ka 100 aasta möödumist sellest, kui puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.
UNESCOs on valmimas mitmeid temaatilisi materjale. Materjalid on kättesaadavad Rahvusvahelise keemia aasta kodulehelt.
Rahvusvahelise keemia aasta 2011 raames on noortel võimalus võtta osa kahest suurprojektist:
1. ülemaailmne keemia eksperiment (Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution")
2. kliimamuutuste visualiseerimise projekt (Visualisation of Climate Change Project).
Esimene projekt on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kellele pakutakse võimalust läbi viia vee kvaliteedi katseid ning avaldada tulemusi spetsiaalsel veebilehel.
Kliimamuutuste visualiseerimise projekt kaasab keskkooliõpilasi ja esimese kursuse tudengeid. Projekt koosneb interaktiivsetest loengutest, et paremini mõista kliimamuutuste teaduslikku keerukust.
Rohkem teavet projektide kohta:
Visualisation of Climate Change Project
Global Chemistry Experiment: "Water a Chemical Solution"
Info UNESCO kodulehel.
27. jaan 2011
Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor 5.veebr
Vastavalt koolivooru tulemustele on bioloogiaolümpiaadi Tallinna vooru kutsutud järgmised õpilased:
8.a- Georg Kuusik, Karl Kiur Saar, Ann-Mai Timuska
8.b- Mirjam-Kim Rääbis
9.a- Carolin Kikas, Kelly Hiibus, Pille-Riin Paidla, Mirjam Mikk
9.b- Maria Krajuškina
G1- Anna Parts, Kaur Aare Saar, Susanna Vain
G3- Martin Kiik
Bioloogiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor 6. – 12. klasside õpilastele toimub 5. veebruaril 2011.a algusega kell 11.00 Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis(Liivalaia 23).
Õpilased võtavad olümpiaadile tulles kaasa:
1. kirjutusvahendid (pastapliiats, pliiats)
2. valge korrektuuripliiats (soovitav kaasa võtta)
3. vahetusjalatsid
Bioloogiaolümpiaadil on õpilastel ülesannete lahendamiseks aega 180 minutit
Tallinna piirkonnavooru tulemused tehakse teatavaks 7. veebruaril 2011 Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee
Piirkonnavoorus edukalt osalenud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilise bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus, mis toimub gümnaasiumiõpilastele 2. – 3. aprillil 2011 Tartus ja põhikooliõpilastele 20. - 22. mail 2011 (toimumiskoht teatatakse hiljem).
8.a- Georg Kuusik, Karl Kiur Saar, Ann-Mai Timuska
8.b- Mirjam-Kim Rääbis
9.a- Carolin Kikas, Kelly Hiibus, Pille-Riin Paidla, Mirjam Mikk
9.b- Maria Krajuškina
G1- Anna Parts, Kaur Aare Saar, Susanna Vain
G3- Martin Kiik
Bioloogiaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor 6. – 12. klasside õpilastele toimub 5. veebruaril 2011.a algusega kell 11.00 Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis(Liivalaia 23).
Õpilased võtavad olümpiaadile tulles kaasa:
1. kirjutusvahendid (pastapliiats, pliiats)
2. valge korrektuuripliiats (soovitav kaasa võtta)
3. vahetusjalatsid
Bioloogiaolümpiaadil on õpilastel ülesannete lahendamiseks aega 180 minutit
Tallinna piirkonnavooru tulemused tehakse teatavaks 7. veebruaril 2011 Haridusameti kodulehel http://olympiaadid.haridus.ee
Piirkonnavoorus edukalt osalenud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilise bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus, mis toimub gümnaasiumiõpilastele 2. – 3. aprillil 2011 Tartus ja põhikooliõpilastele 20. - 22. mail 2011 (toimumiskoht teatatakse hiljem).
Loodusteaduste olümpiaad
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub Tallinna üldhariduskoolide õpilastele lähtuvalt üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhendist.
NB! Üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhend on Tartu Ülikooli Teaduskooli aadressil http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub 12. veebruaril 2011 algusega kell 10.00 Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis (Juhkentali 36).
Loodusteaduste olümpiaadile on oodatud õpilased, kes on sündinud 01.01.1996 või hiljem.
Loodusteaduste olümpiaadist osavõtuks palume registreerida hiljemalt 7. veebruaril aadressile oppealajuh@juhkentali.edu.ee
Registreerimisel teatada õpilase ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kool, klass, juhendaja - õpetaja ees- ja perekonnanimi.
NB! Olümpiaadiülesanded komplekteeritakse vaid nendele õpilastele, kes on registreerunud hiljemalt 7. veebruariks.
Olümpiaadil osalejate nimekiri avaldatakse 8. veebruaril aadressil http://olympiaadid.haridus.ee
Olümpiaadi piirkonnavoor toimub võistlusena loodusteadustes ja koosneb keemia, füüsika, bioloogia ning neid teadusharusid integreerivatest teoreetilistest ülesannetest.
Võistlus toimub ühes vanuserühmas. Ülesanded on eesti ja vene keeles.
Ülesannete lahendamiseks on aega 4 tundi.
Õpilased võtavad olümpiaadile kaasa:
1) kirjutusvahendid (pliiats, pastapliiats, joonlaud, kustukumm, lihtne taskuarvuti)
2) vahetusjalatsid
Piirkonnavooru töid hindab üleriigiline žürii Tartus. Esialgsed tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 7. märtsil 2011 ja lõplikud tulemused hiljemalt 21. märtsil 2011 TÜ Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Tallinna piirkonnavoorus paremaid tulemusi saavutanud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilisel loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus, mis toimub 15. mail 2011 Tartus.
NB! Üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi juhend on Tartu Ülikooli Teaduskooli aadressil http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Loodusteaduste olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor toimub 12. veebruaril 2011 algusega kell 10.00 Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis (Juhkentali 36).
Loodusteaduste olümpiaadile on oodatud õpilased, kes on sündinud 01.01.1996 või hiljem.
Loodusteaduste olümpiaadist osavõtuks palume registreerida hiljemalt 7. veebruaril aadressile oppealajuh@juhkentali.edu.ee
Registreerimisel teatada õpilase ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kool, klass, juhendaja - õpetaja ees- ja perekonnanimi.
NB! Olümpiaadiülesanded komplekteeritakse vaid nendele õpilastele, kes on registreerunud hiljemalt 7. veebruariks.
Olümpiaadil osalejate nimekiri avaldatakse 8. veebruaril aadressil http://olympiaadid.haridus.ee
Olümpiaadi piirkonnavoor toimub võistlusena loodusteadustes ja koosneb keemia, füüsika, bioloogia ning neid teadusharusid integreerivatest teoreetilistest ülesannetest.
Võistlus toimub ühes vanuserühmas. Ülesanded on eesti ja vene keeles.
Ülesannete lahendamiseks on aega 4 tundi.
Õpilased võtavad olümpiaadile kaasa:
1) kirjutusvahendid (pliiats, pastapliiats, joonlaud, kustukumm, lihtne taskuarvuti)
2) vahetusjalatsid
Piirkonnavooru töid hindab üleriigiline žürii Tartus. Esialgsed tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 7. märtsil 2011 ja lõplikud tulemused hiljemalt 21. märtsil 2011 TÜ Teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/olympiaadid
Tallinna piirkonnavoorus paremaid tulemusi saavutanud õpilased esindavad Tallinna koole üleriigilisel loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus, mis toimub 15. mail 2011 Tartus.
24. jaan 2011
Talvine aialinnuvaatlus TALV 2011
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2011. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning panna kirja kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.
Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur - oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.
Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning panna kirja kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.
Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur - oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.
Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv.
20. jaan 2011
Eksootilistest putukatest ja teistest Aleksei Turovskilt
Eksootilistest putukatest ja teistest põnevatest selgrootutest kõneleb loomaaia zooloog Aleksei Turovski
Pühapäeviti loomaaia Illu kohvikus Aleksei Turovski jututuba!
Saad teada palju põnevat eksootilistest putukatest ja teistest selgrootutest.
Alates kella 15.00st vestab juttu ja vastab küsimustele Aleksei Turovski.
Ära hiljaks jää – loomaaia kassa suletakse kell 15.00
Eesti keeles toimub jututuba 16. ja 30. jaanuaril, 13. ja 27. veebruaril ning 13. märtsil,
vene keeles 23. jaanuaril, 6. ja 20. veebruaril ning 6. ja 20. märtsil.
Pühapäeviti loomaaia Illu kohvikus Aleksei Turovski jututuba!
Saad teada palju põnevat eksootilistest putukatest ja teistest selgrootutest.
Alates kella 15.00st vestab juttu ja vastab küsimustele Aleksei Turovski.
Ära hiljaks jää – loomaaia kassa suletakse kell 15.00
Eesti keeles toimub jututuba 16. ja 30. jaanuaril, 13. ja 27. veebruaril ning 13. märtsil,
vene keeles 23. jaanuaril, 6. ja 20. veebruaril ning 6. ja 20. märtsil.
18. jaan 2011
Filmi "Zeitgeist: Edasiminek" esilinastus 21.jaan
Facebookis on kutse 60 riigis korraga esilinastuva filmi Zeitgeist: Edasiminek vaatamisele ja sellele järgnevale arutelule reedel , 21.jaan kl 18-21 TTÜ-s. Soovitus eelnevaks registreerumiseks. Väikese vihje filmi kohta annab treiler.
Nüüd on film ka tervikuna nähtav! http://www.youtube.com/watch?v=4Z9WVZddH9w
Nüüd on film ka tervikuna nähtav! http://www.youtube.com/watch?v=4Z9WVZddH9w
17. jaan 2011
Keskkonnateemaline mõtisklus
Juhtus kord, et olime 8. klassiga just ühe filmi vaatamise lõpetanud, kui 7.klass oma tundi ootama saabus. Nähes tahvlil filmi The Story of Stuff algustiitreid, teatasid nad: Kas me hakkame seda filmi vaatama? Me oleme seda juba näinud! Selgus, et inglise keele õpetajatega koos. Tänud neile õpetajatele. Loodetavasti on sellised ühised "tilgutamised" piisavad selleks, et kõvadesse kividesse lohk uuristada. Ja tulevased täiskasvanud õigemini otsustama ja tegutsema panna. Kui siis juba hilja ei ole...
Vaadates õpilaste poolt mulle toimetatud filmi Collapse (www.disclose.tv/action/viewvi... ja www.disclose.tv/action/viewvi... tekkis järgmine mõte: me üritame mõelda, mida õpilastel võiks vaja olla osata 10-15-20 aasta pärast oma ametis, mõeldes valdavalt infotehnoloogilistele oskustele ja info analüüsile, kuid võib-olla peaks mõtlema hoopis rohkem sellele, et kas nad teavad, kuidas harida (ilma traktorita) põldu või kuidas oma traktor prügipõletamisele ümber monteerida; teavad , milliseid taimi kasvatada ja mida ei tohiks metsast korjata... Mulle andis see film küll mõtteainet, kuidas ja millega edasi. Ja kui vaadata veel lõpetuseks filmi Home ... , siis jätkub mõtteainet veel rohkem.
Vaadates õpilaste poolt mulle toimetatud filmi Collapse (www.disclose.tv/action/viewvi... ja www.disclose.tv/action/viewvi... tekkis järgmine mõte: me üritame mõelda, mida õpilastel võiks vaja olla osata 10-15-20 aasta pärast oma ametis, mõeldes valdavalt infotehnoloogilistele oskustele ja info analüüsile, kuid võib-olla peaks mõtlema hoopis rohkem sellele, et kas nad teavad, kuidas harida (ilma traktorita) põldu või kuidas oma traktor prügipõletamisele ümber monteerida; teavad , milliseid taimi kasvatada ja mida ei tohiks metsast korjata... Mulle andis see film küll mõtteainet, kuidas ja millega edasi. Ja kui vaadata veel lõpetuseks filmi Home ... , siis jätkub mõtteainet veel rohkem.
14. jaan 2011
Elu esimene katseklaasivasikas
Maaülikooli sigimisbioloogia osakond on aidanud tuhat vasikat embrüosiirdamise tehnoloogia abil ilmale. Käisin Tartus minagi, et uurida, kuidas algab uus elu katseklaasis.
See katseklaasiviljastamine polegi nii lihtne. Arvasin alguses, et mis see ikka on: paned munaraku seemnerakuga kokku ning ongi valmis. Tegelikult on ettevalmistus pikk, töö nõuab tähelepanu, pühendumust ning vaeva.
Üldse, et saaks toimuda kunstlik viljastamine, peab olema nii isas- kui ka emassugurakke. Maaülikooli embrüotehnoloogid toovad katseteks mitu korda nädalas Valga lihatööstusest lehma munasarju. Kui veider on hankida katseklaasiviljastamiseks ehk uue elu alguseks munarakke lehma munasarjast pärast seda, kui lehm ise on surnud.
Meie loodusteaduste kooli õppekäik Tartusse sai teoks novembri keskpaiku. Ühel õhtul tõmbasin Zoomeedikumis koos koolikaaslastega valge kitli selga ja kummikindad kätte ning esimene osa katseklaasiviljastamise protsessist võis alata.
Munasari tõstetakse klaasanumast paberrätikutest kuhja peale. Beežikal pinnal on näha tumedamaid laike, lillakaid või punakaid. Need on folliikulid, mille vedelikus munarakud asuvadki. Võtsin süstla kätte ja torkasin nõela otsa munasarja sisse – folliikulisse. Rahu, seda ei tohi teha kähku, mõeldes, et saaks selle juba kiiremini valmis.
Põie lõhkedes purskub vedelik välja ning muna läheb kaotsi. Kui nõel aeglaselt ja rahulikult folliikulisse pista, läheb kõik ladusalt. Täitunud nõela tühjendasin katseklaasi, et munarakud saaksid settida. Ühel munasarjal leidus eriti suur küps folliikul, ka selles peituv munarakk on viljastumiseks küps. Pidin eriti hoolikalt nõela sisse torkama. Olin ärevil. Õnneks möödus kõik ilma suuremate viperusteta.
Munarakud katseklaasis, läksin isassugurakke ette valmistama. Ise midagi teha seal ei saanudki, kuid põnev oli ka kõrvaltvaatajana. Kõigepealt võeti välja pulli külmutatud seemnerakud, mis tuli üles sulatada. Arvutiprogramm näitas elusaid ja surnud seemnerakke erinevate värvidega, et inimestel oleks lihtsam nende liikumist jälgida. Rohelised spermid olid elus, aga punased olid juba surnud. Mida kõike on inimesed välja mõelnud, et lihtsustada oma tööd.
Sellel ajal, kui ma seemnerakke jälgisin, olid munarakud juba Petri tassile asetatud. Need olid näha ka palja silmaga, kuid mitte detailideni. Võtsin pipetti munarakke. Asetasin teise, seemnerakkudega Petri tassi mikroskoobi alla ja lasin pipetist munarakud seemnerakkude hulka. Kohe hakkas liikumine. Kõik seemnerakud siblisid, et jõuda esimesena munarakuni. See oli nende võistlus, mina ei saanud kuidagi kaasa aidata, kõik olenes seemnerakkude aktiivsusest. Kulus paar sekundit ning seemnerakk oligi jõudnud munaraku ära viljastada. Oligi tehtud.
Anna Parts, G1
See katseklaasiviljastamine polegi nii lihtne. Arvasin alguses, et mis see ikka on: paned munaraku seemnerakuga kokku ning ongi valmis. Tegelikult on ettevalmistus pikk, töö nõuab tähelepanu, pühendumust ning vaeva.
Üldse, et saaks toimuda kunstlik viljastamine, peab olema nii isas- kui ka emassugurakke. Maaülikooli embrüotehnoloogid toovad katseteks mitu korda nädalas Valga lihatööstusest lehma munasarju. Kui veider on hankida katseklaasiviljastamiseks ehk uue elu alguseks munarakke lehma munasarjast pärast seda, kui lehm ise on surnud.
Meie loodusteaduste kooli õppekäik Tartusse sai teoks novembri keskpaiku. Ühel õhtul tõmbasin Zoomeedikumis koos koolikaaslastega valge kitli selga ja kummikindad kätte ning esimene osa katseklaasiviljastamise protsessist võis alata.
Munasari tõstetakse klaasanumast paberrätikutest kuhja peale. Beežikal pinnal on näha tumedamaid laike, lillakaid või punakaid. Need on folliikulid, mille vedelikus munarakud asuvadki. Võtsin süstla kätte ja torkasin nõela otsa munasarja sisse – folliikulisse. Rahu, seda ei tohi teha kähku, mõeldes, et saaks selle juba kiiremini valmis.
Põie lõhkedes purskub vedelik välja ning muna läheb kaotsi. Kui nõel aeglaselt ja rahulikult folliikulisse pista, läheb kõik ladusalt. Täitunud nõela tühjendasin katseklaasi, et munarakud saaksid settida. Ühel munasarjal leidus eriti suur küps folliikul, ka selles peituv munarakk on viljastumiseks küps. Pidin eriti hoolikalt nõela sisse torkama. Olin ärevil. Õnneks möödus kõik ilma suuremate viperusteta.
Munarakud katseklaasis, läksin isassugurakke ette valmistama. Ise midagi teha seal ei saanudki, kuid põnev oli ka kõrvaltvaatajana. Kõigepealt võeti välja pulli külmutatud seemnerakud, mis tuli üles sulatada. Arvutiprogramm näitas elusaid ja surnud seemnerakke erinevate värvidega, et inimestel oleks lihtsam nende liikumist jälgida. Rohelised spermid olid elus, aga punased olid juba surnud. Mida kõike on inimesed välja mõelnud, et lihtsustada oma tööd.
Sellel ajal, kui ma seemnerakke jälgisin, olid munarakud juba Petri tassile asetatud. Need olid näha ka palja silmaga, kuid mitte detailideni. Võtsin pipetti munarakke. Asetasin teise, seemnerakkudega Petri tassi mikroskoobi alla ja lasin pipetist munarakud seemnerakkude hulka. Kohe hakkas liikumine. Kõik seemnerakud siblisid, et jõuda esimesena munarakuni. See oli nende võistlus, mina ei saanud kuidagi kaasa aidata, kõik olenes seemnerakkude aktiivsusest. Kulus paar sekundit ning seemnerakk oligi jõudnud munaraku ära viljastada. Oligi tehtud.
Anna Parts, G1
12. jaan 2011
Uued kursused TTÜtehnoloogiakoolis - kas on huvilisi?
Geodisain- geoloogia, maavarad, majandus -29.01.2011-09.04.2011
Kursuse eesmärgiks on tutvustada seda, mis meid ümbritseb, mis asub meie jalge all, kuidas see kõik on tekkinud ning kuidas me seda kõike kasutame oma igapäevases elus.
Kursuse sisu:Kuidas tekkis Maa? Kuidas moodustuvad maavarad? Kus me kasutame maavarasid, kuidas me neid kaevandame ning mis muutub maaga, kus maavara on välja kaevandatud?
Toit ja toitumine -29.01.2011-01.05.2011
Kursuse lõppedes omandavad kuulajad algteadmised toidutehnoloogiast, toiduvalmistamisest ja toitumisest ning oskuse kasutada internetipõhisttoitumisprogrammi ja koostada tervislik menüü.
Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse- 29.01.2011-01.05.2011
Kursus on mõeldud neile, kes on huvitatud konstrueerimisest või projekteerimisest ja tunnevadkutsumusttöötada tulevikus inseneri, arhitekti või disainerina.
Õpingute käigus omandatakse erialased algteadmised jooniste valmistamisest, objektide projekteerimisest,areneb ruumikujutlusvõime ja graafilise modelleerimise oskus.
Robot igaühele 2011- 05.02.2011-16.04.2011
TTÜ Robotklubi kutsub Sind osa võtma ülipõnevast kursusest, kus saad tudengite abiga luua oma roboti!Ehitame koos robotid, kes osalevad joonejärgmise võistlusel. Robot peab oskama läbida takistusrada ja seda kõike aja peale.
Tootearendus ja disain- 29.01.2011-09.04.2011
Tule kursusele ja teeme koos midagi tuleviku jaoks! Elamus garanteeritud!
Populariseerida inseneriteadusi, arendada õpilaste loovust ja huvi tehnikateaduste vastu, arendada
meeskonnatöö, tootearenduse ja ettevõtluse oskuseid.
Tule saa tunda tõelise tipika hingeelu juba gümnaasiumis!
Kuivõrd valitud koolidest saab sinna vaid 5 õpilasest koosnev meeskond (meeskonnas peab olema vähemal 2 noormeest ja 2 neidu)kooli kohta, siis andke oma huvist kiiresti teada !
Registreerimine ja info aadressil:
Tel. 620 3606
tehnoloogiakool@ttu.ee
http://tehnoloogiakool.ttu.ee
Kursuse eesmärgiks on tutvustada seda, mis meid ümbritseb, mis asub meie jalge all, kuidas see kõik on tekkinud ning kuidas me seda kõike kasutame oma igapäevases elus.
Kursuse sisu:Kuidas tekkis Maa? Kuidas moodustuvad maavarad? Kus me kasutame maavarasid, kuidas me neid kaevandame ning mis muutub maaga, kus maavara on välja kaevandatud?
Toit ja toitumine -29.01.2011-01.05.2011
Kursuse lõppedes omandavad kuulajad algteadmised toidutehnoloogiast, toiduvalmistamisest ja toitumisest ning oskuse kasutada internetipõhisttoitumisprogrammi ja koostada tervislik menüü.
Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse- 29.01.2011-01.05.2011
Kursus on mõeldud neile, kes on huvitatud konstrueerimisest või projekteerimisest ja tunnevadkutsumusttöötada tulevikus inseneri, arhitekti või disainerina.
Õpingute käigus omandatakse erialased algteadmised jooniste valmistamisest, objektide projekteerimisest,areneb ruumikujutlusvõime ja graafilise modelleerimise oskus.
Robot igaühele 2011- 05.02.2011-16.04.2011
TTÜ Robotklubi kutsub Sind osa võtma ülipõnevast kursusest, kus saad tudengite abiga luua oma roboti!Ehitame koos robotid, kes osalevad joonejärgmise võistlusel. Robot peab oskama läbida takistusrada ja seda kõike aja peale.
Tootearendus ja disain- 29.01.2011-09.04.2011
Tule kursusele ja teeme koos midagi tuleviku jaoks! Elamus garanteeritud!
Populariseerida inseneriteadusi, arendada õpilaste loovust ja huvi tehnikateaduste vastu, arendada
meeskonnatöö, tootearenduse ja ettevõtluse oskuseid.
Tule saa tunda tõelise tipika hingeelu juba gümnaasiumis!
Kuivõrd valitud koolidest saab sinna vaid 5 õpilasest koosnev meeskond (meeskonnas peab olema vähemal 2 noormeest ja 2 neidu)kooli kohta, siis andke oma huvist kiiresti teada !
Registreerimine ja info aadressil:
Tel. 620 3606
tehnoloogiakool@ttu.ee
http://tehnoloogiakool.ttu.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)